Näeme Soome laeva peale minevaid inimesi. Sealhulgas on ka üks nelgikimbuga tüüp.

Mia: “Ma arvan, et ta läheb Soome puhkama. Matkale näiteks või nii…”

Iris: “Aga miks Soome? Miks ta Eestis puhata ei või?”

Mia: “No sest äkki tal on lapsed! Ja siin peab kogu aeg süüa tegema ja nii edasi!”

Mina: “Mia, kas sa tead, kes on Tallinna loomaaia vapiloom? Eestil on olnud sama nimega president ka.”
 
Mia: “Pingviin!”
 
Lõpuks jõuame siiski selleni, et vapiloomaks ei ole ei päts, meri ega rüütel, vaid hoopis ilves.
 
Iko on meie juttu poole kõrvaga kuulanud ja rõõmustab siis: “President Kirves!”
Täna hommikul sai Iko sünnipäevalauluga üles lauldud.
 
Iko ei tahtnud aga kuidagi ärgata, pigistas silmad kõvemini kinni ja kiskus teki tihedamalt ümber.
 
Ühel hetkel ajas end keset laulu püsti ja teatas, ise täiesti ärkvel: “Tegelikult lauldakse “Happy birthday” ka!”
 
Ütles ja heitis uuesti pikali, tõmmates teki üle pea.
Mia: “Issand, abielluda on nii hirmus!”
 
Iris: “Miks siis?”
 
Mia: “No sest kaks aastat pärast abiellumist mees enam naist ei armasta ja jätab ta maha!”
 
—————
 
Kui Iris seda mulle hiljem jutustada tahtis, siis pistis Mia kisama ja keelama: “Eii, ära räägi, muidu issi ei tahagi sinuga abielluda!”
Iko uurib mänguasjakataloogist autode pilte.
 
Mina: “Kas need meeldivad sulle?”
 
Iko: “Jaa, kõik poiste asjad meeldivad!”
 
Mina: “Aga tüdrukute asjad ei meeldi? Nukud näiteks?”
 
Iko põlastavalt: “Ainult siis meeldivad, kui nad ennast pesevad!”
Ikol on käes pikk õhupall, millele on nägu peale joonistatud.
 
Iko: “Issi, vaata, mul on uss!”
 
Mina: “Ohhoo! Mis uss see on?”
 
Iko: “See on lits-uss!”
 
Mina: “Miks ta lits-uss on?”
 
Iko: “Sest ta litsub su laiaks! Lits, lits, lits!”