Uuest pangalingi teenusest

Uue aasta tulekuga oleks pidanud uuenema ka pangalinkide teenus.

2014. aasta oktoobris teatas Pangaliit oma pressiteates:

“Kaupmeestel on nüüd lihtsam luua e-teenuseid: kui varem kasutasid pangad erinevaid lahendusi, siis nüüd saab pangalingi teenuse klientidelt makseid vastu võtta sarnase tehnilise lahenduse abil”

Üleminek oleks pidanud toimuma aastavahetusel, ent lükkus edasi 2016. aasta aprilli lõppu (sellekohane pressiteade).

Ideaalis kõlab kõik ju kenasti – pangad lepivad kokku, et hakkavad sarnastel alustel lahendust pakkuma ning elu läheb mugavamaks igaühel. Reaalsus kahjuks aga nii roosiline ei ole.

Hakkasin ise detsembri alguses üleminekut ette valmistama, ent loobusin peagi.

Kui hakkasin pankade veebilehelt spetsifikatsiooni uurima, siis selgus et näiteks Nordeal seda veel ei olegi. Vähem kui kuu aega enne üleminekut! Nordeasse helistades öeldi, et nad vist lähevad üle küll, aga kindlasti mitte kohustuslikult. Et kui vana lahendus toimib, siis toimib ikka edasi.

Pangaliitu helistasin ka. Sealt kinnitati mulle juba siis, et üleminek lükatakse suure tõenäosusega edasi. Ning et pangad on tõepoolest lahenduse veidi erinevalt teinud.

Nad olevat mõelnud küll korraliku dokumentatsiooni koostamise peale (sh ka referentstabeli loomisele, mis tooks välja pankade erisused), aga midagi kindlat lubada ei saa. Ning ehk isegi testkeskkonnale.

Mis aga pangalingi teenusel häda on? Toon siinkohal välja peamised probleemid.

1. Liiga keerukas

Lihtne asi on tehtud jube keerukaks. Reaalselt ei tohiks pangalingi liidestamine koos testimisega ka mitte väga kogenud programmeerijale üle mõne tunni aega võtta.

Sisuliselt on loogika ju imelihtne:

  1. Panka tehakse päring
  2. Pank teeb vastupäringu tehingu õnnestumise või ebaõnnestumise kohta

Kõik. Ei mingit ulmet. Tavalised vormid koos mõne veidi keerukama “lahtriga”.

Milline on aga arendus hetkel:

  1. Võta ette Pangaliidu spetsifikatsioon, kirjuta lahendus valmis.
  2. Testi esimeses pangas. Leia, millised on erinevused, lisa need koodile.
  3. Testi teises pangas. Leia, millised on erinevused. Programmeeri. Kiru.
  4. Tee sama, mis punktides 2 ja 3 kõigi pankade jaoks, mida liidestada soovid.
  5. Refactor. Proovi oma kood ilusaks ja loetavaks saada.

2. Olematu teavitustöö

Uuest pangalingi teenusest teavitati Pangaliidu pressiteates + paar artiklit Äripäevas. (Minu teada) ainuke pank, kes oma klientidele uuenduste kohta teavituse saatis, oli Swedbank. Mis on iseenesest ju okei – kui sul on pangalink, siis üldjuhul on makselahenduste hulgas vähemalt Swed. Aga siiski.

3. Pankade poolne info

Enamus pankade kodulehtedel on olemas kenasti dokumentatsioon uue pangalingi teenuse kohta.

Swedbanki, SEB kodulehelt leiab dokumentatsiooni otsinguga kenasti üles.

LHV kodulehel puudub otsing ning Danske pangalinki otsinguga ei leia. Info on aga olemas ning menüüdes surfates või Googeldades saab selle kätte.

Nordea puhul on veidi keerukam. Nemad nimetavad pangalinki “E-makseks” ning nii ei õnnestu seda ka pangalinki otsides leida. Info on aga siiski olemas.

Samas on Nordea on ainuke pank, kelle dokumentatsioonis on üht osad read “ära värvitud”. Ilmselt tähistavad need erisust Pangaliidu poolsest dokumentatsioonist.

Ülejäänud pankade tehniline kirjeldus on aga sisuliset copy-paste Pangaliidu kodulehel olevast.

4. Ühtne süsteem ei ole ühtne

Kuigi pangad kasutavad väidetavalt sama lahendust, ei ole see siiski päris nii. Ka Pangaliidu kinnitusel on teenustes erisusi.

Millised need erisused on? Kurat seda täpselt teab. Eelmise lahenduse kohta oli pangalink.net lehel väga kena tabel, mis tõi erinevused välja. Uue kohta tuleb aga hakata ise leiutama.

5. Testkeskkonda ei ole

Pangaliit soovitab oma pressiteates testimiseks pangalink.net kasutada. Pangalink.net teenus on aga suletud ning edasi seda ei arendata. Tõsi, seda saab küll lokaalselt testimiseks kasutada, ent viimane versioon on ajast, kui kõik pangad ei olnud veel uut teenust käivitanudki.

Pankadel on olemas ka oma testkeskkonnad, ent kui tegu on ühtsete standarditega teenusega, siis võiks olla ju ka üks testkeskkond. Muutuma peaks vaid pangaspetsiifilised andmed.

Pankade testkeskkonnad tähendavad sisuliselt vaid ka testkasutajaid ja/või URLe. Pangalink.net puhul oli võimalik mõnusalt kõiki edastatavaid andmeid jälgida ning vigu otsida.

 

Mida teha saab?

Kui Pangaliidu esindajaga suhtlesin, öeldi, et tõepoolest on mõeldud referentstabeli koostamisele. Seda oleks kindlasti vaja ning sellekohasest nõudlusest tuleks ka Pangaliidule teada anda. Mida rohkem inimesi seda küsib, seda tõenäolisemalt see ka tuleb.

Uus testkeskkond oleks ka tore. Jalgratast leiutama ei pea – pangalink.net lähtekood on MIT litsentsi alusel vabalt kättesaadav. See tähendab, et saaks olemasoleva hästi toimiva lahenduse üle võtta ning selle uue spetsifikatsiooniga vastavusse viia.

Libraryd/classid/pluginad populaarsetele sisuhaldustele oleks samuti teretulnud. Niivõrd standartses asjas ei peaks ju jalgratast leiutama. Varasemalt on mitmetele keeltele ning platvormidele neid ka olnud ning eks kindlasti tekib ka uuele lahendusele. Ent kena oleks, kui Pangaliit ka ise midagi pakuks või vähemalt viitaks neile.

 

Lõppeks – kaks päringut, aga vahtu rohkem kui vaja. Mida rohkem inimesi märku annab, et “uus mugavam lahendus” ei ole tegelikult sugugi nii tore, seda tõenäolisemalt ka midagi ette võetakse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *