Vingugaasiandur kohustuslikuks? Tore, aga…

Teatavasti muutub vingugaasiandur kohustuslikuks neis majapidamistes, kus on välise ventilatsioonita gaasiseade. Arvestades käesoleva aasta alguses juhtunud traagilisi sündmusi, milles gaasiboilerist põhjustatud vingugaasimürgituse tõttu kaotasid elu kaks last, on selline algatus igati tervitatav ja tänuväärt. Kahjuks aga ei olegi seda nii lihtne teostada – võiks isegi öelda, et see on üsna võimatu.

Minu jaoks algas see saaga juba mõnda aega varem. Jaanuaris 2014 ostsime omale korteri. Esimene aasta möödus suure remontimise tähe all ning nö olmeasjadele polnud väga mahti mõeldagi.

Järgmise aasta jaanuariks oli ports suuremaid töid lõpetatud. Kuna vett soendab gaasiboiler, uurisin veidi ka selle hingeelu kohta ning sain teada, et tegelikult peaks iga aasta tegema boilerile korralise hoolduse.

Sama toonitas ka majandus- ja taristuminister Kristen Michal ülal viidatud pressiteates:

Minister rõhutab, et sama oluline on ka gaasiseadmete nõuetekohane paigaldus ja hooldus.

Väga tore! Varasemate hoolduste kohta mul küll andmeid ei olnud, ent otsisin üles mõned gaasiboilerite hooldust/remonti jms pakkuvad ettevõtted ning kirjutasin neile.

Ise-enesest ei ole meil mingi tundmatu tootja boiler. Ma ei ole küll boilerimaailma tipptegijatega päriselt kursis, aga Junkers peaks olema üsna levinud nimi. Minu hämmastuseks vastas kolmest ettevõttest aga ainult üks!

Ning ka nende vastus oli üsna… Kummaline, võiks öelda. Helistati, küsiti mida ma täpselt tahan. Kui ütlesin, et korralist hooldust, oli vastuseks hämming. Kõlas täpselt nii, nagu poleks keegi viimased 47 aastat lihtsalt hooldust tahtnud. Veidi end kogunud, kostis telefoni teisest otsast: “Ahah… Okei, tehnik tuleb, vaatab üle. 50 eurot.”

Leppisime aja kokku – ikkagi ainukesed, kes vastasid. Tehnik tuli ja vaatas üle. Puhastas boileri ära (laenas selleks veel meie tolmuimejat). Ja ütles, et kõik on ok.

Kuna viimasel ajal oli ka veesurve vähemaks jäänud ning boiler ei soendanud ka vett enam nii kõrgele temperatuurile, küsisin ka selles osas nõu. Et kas asi võib üldse boileris olla, või tuleb süüdistada talve ja maja torustikku. Tegelikult sai sellest muidugi ka eelnevalt teavitatud ja kokku lepitud – et boiler võib vajada remonti või hoopis välja vahetamist. Nii et see ei tulnud üllatuse ega kokku leppimata tööna. Tehnik ütles, et “Boiler korras” ja läks.

Ma ei jäänud aga sellega päris rahule ning otsustasin küsida ka teist arvamust. Kirjutasin veel kolme ettevõttesse, selgitasin mure ära ning palusin tehniku poolset ülevaatust. Mitte keegi ei vastanud! Okei, üks firma küsis ühe täpsustava küsimuse, aga kadus siis.

Olgu öeldud, et tegu oli igati korralike firmadega, mitte nurgapealses garaažis tegutsevate gaasitehnikutega. Samuti olid kõik boilerite müüjad – kirjutasin, et olen valmis vajadusel boileri välja vahetama. Aga ei. Ei midagi.

Kuna eelmisest hooldusest on nüüd poolteist aastat möödas, kirjutasin suvel veel ühte firmasse. Uude. Kuuega olin juba varem õnne proovinud. Aga ka sealt ei vastatud midagi.

Arvaksin, et mu kirjad on debiilsed või ebaviisakad või muul moel vastikud. Aga ei. Olen neid üle lugenud ning paistavad igati selged ja viisakad.

Nii et nii palju siis hooldusest. Teeks küll, aga keegi ei taha teha.

Ja tulles nüüd teise punkti juurde… Tsiteerin taas Kristen Michali:

Tõhus ja inimestele vähekulukas viis vingugaasiõnnetuste ennetamiseks on kohe vingugaasist teada andva anduri paigaldamine ruumidesse.

Minul tekkis sarnane mõte juba pärast jaanuaris toimunud esimest, surmaga lõppenud õnnetust. Seda enam, et see toimus meie korterist vaevalt mõnesaja meetri kaugusel.

Niisiis otsustasin osta vannituppa vingugaasianduri. Lihtne? Ei. Mul ei õnnestunud ühtki sellist andurit leida. Otsisin Eesti ja välismaa e-poodidest, suhtlesin andurite müüjatega… Mitte ühtegi sellist andurit, mis sobiks niisketesse ruumidesse – ja vannituba seda ju paratamatult on – ei ole.

Parima lahenduse leidsin Suitsuandur.ee abiga. Vannituppa paigaldasin gaasianduri, mis peaks tuvastama ka mittetäieliku põlemise ehk vingugaasi tekke. Vähemalt seda kinnitab suitsuandur.ee meeskond:

Kui gaas mittetäielikult ei põle ja selle osakesed satuvad ringlusesse siis gaasiandur läheb häiresse.
Oleme proovinud Vingugaasiandureid vannituppa paigaldada kuid valehäired on kerged tulema.
Hetkel tõesti sellist vinguandurit mis mõeldud vannituppa kahjuks ei ole.

Samuti andsid nad teisegi hea soovituse, mis sai samuti täidetud:

Oleme viimasel ajal konsulteerinud spetsialistide kes soovitavad vahel ka vingugaasiandur LCD ekraaniga vannituppa panna , et mõõta CO taset.

Näiteks kord kuus pesema minnes võtta andur kaasa ja asetada pesumasinale või pesukorvile.

Ning vaadata kas CO-d lekib.

See abinõu aitab tuvastada, kui on mingi stabiilne leke, ent mitte nii tugev, et hakkaks kohe karmilt tervise pihta. Väikeses koguses põhjustab CO uimastust, peavalu, nõrkust ning muid ebameeldivusi, ent ei ole koheselt surmav. Nii et sai seegi tehtud.

Paradoksaalselt, avastasin praegu, et Suitsuandurid.ee müüb vingugaasiandurit, mille kirjelduses on öeldud:

Andur tuvastab ka gaasiboileri põlemisjääkidest vingugaasi!

Igati tore, ent seadme kasutusjuhend sätestab:

Where not to put the detector
The apparatus should not be installed:
/…/
• In a damp or humid location (for example
in a bathroom)

Ühesõnaga – hea meelega teeks korralist hooldust ja hea meelega paigaldaks andureid, aga kes hooldaks ja kust saaks sellise anduri?


 

Täiendus! Heikki tõi välja, et Tamrex on üles leidnud ja müügile pannud vingugaasianduri, mis sobib ka vallituppa. Tamrex on muidu üldse tore pood, sealt leidsime ka sellised pisikesed töökindad, mis on Miale parajad.


 

Täiendus 2! Ostsin vannituppa tolle uue anduri, veidi rohkem infot järjepostituses.

 

Foto: PEXELS

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *