Minu jooksuvarustus: Jabra Sports Wireless+ peakomplekt

Kui ma veidi üle aasta tagasi jooksmas käima hakkasin, ei olnud mul mingit jooksuvarustust. Keskaajast (siiani vähe kasutatud) kiledressid ja T-särk, ei enamat. Telefoni hoidsin käes ning kõrvas olid juhtmega klapid.

Kui sain aru, et jooksmine mulle meeldib ning et see ei ole mingi kahe nädalane “võtan ennast käsile” lubadus, hakkaks ka jooksuvarustus täienema. Üritangi selles ja ilmselt ka mõnes tulevases postituses mõne lausega kokku võtta, mida toredat olen avastanud ja kasutanud.

Üks esimesi asju, mille ma ostsin, oli juhtmevaba peakomplekt. Joostes (eriti pikematel distantsidel) tahaks ju ikka muusikat kuulda ning ka tagasiside distantsi/kiiruse/pulsi vms kohta on oluline. Pulsist ma tol hetkel muidugi midagi mõelda ei osanud, eks sellest kirjutan kunagi mõnes järgmises postituses.

Igatahes, minu jaoks olid olulised:

  • Juhtmevaba
  • Mõlema kõrva jaoks klapp
  • Pigem pisike (kõrvasisene)
  • Peaks toimima ka telefoni peakomplektina ehk lisaks klappidele peaks olema ka mikrofon

 

Heli kvaliteet nii oluline ei olnudki. Kuna jooksen peamiselt öösiti, tahan, et ka “taustamüra” läbi kostaks. Kunagi ei tea, millal mõni koer või narkoman või auto kallale tahab tulla.

Eile õhtul jooksmast tulles näiteks kuulsin lehehunnikus sahistamist. “Mingi koer raudselt,” arvasin ja võpatasin. Aga ei, oli hoopis mingi tüüp, kes lesis lehekuhjas ja ütles mulle silma vaadates: “Siin on nii mõnus!” Selliseid toredaid inimesi ju ei märkaks, kui muusika su täiesti endasse haarab.

Igatahes uurisin, mida pakutakse ning silma jäi Jabra Sport Wireless+. See oli Telias (või EMTs või mis iganes nimega ta tol hetkel oli) ka kohapeal olemas, nii et sain vaatama ja proovima minna. Tundus igati tore.

screencapture-jabra-sports-headphones-jabra-sport-plus-1476570139657

Kui uurisin aku kestvuse kohta, ei osanud teenindaja seda öelda ning võttis Jabra kodulehe lahti. Aga – seal oli hind mitukümmend eurtsi (vist isegi üle 50) odavam, kui Telias. Nii et jõudsime müüjaga ühisele arusaamisele, et mul on see mõistlikum otse tootjalt tellida. Veits nõme Telia suhtes muidugi, aga teenindaja ütles, et ta teeks ise ka sama.

Igaks juhuks uurisin veel ka eBayst ning seal pakuti peakomplekti veel poole soodsamalt. Lõpuks ostsingi ta $49.99 eest ära. Ehk siis eurodes kuskil €45 kanti.

Peab ütlema, et olen üsna rahul. Kasutada on teda mugav ning toimib kenasti nii lihtsalt kõrvaklappidena kui ka peakomplektina. Eriti mugav on ta joostes.

Kõige mõnusam funktsioon on ilmselt küljel asuv nupp. Sellele vajutades saab läbi Endomondo praeguse treeningu kohta kohe infot. Eelnevalt saab määrata ca kolm asja (läbitud distants, keskmine kiirus, pulss, joostud aeg jms), mis siis ette loetakse. Nii et igati mõnus. Eriti, kui pulsikella ei ole.

Topeltklikk (okei, kaks kiiret vajutust) peaks panema trenni pausile, aga minul hakkab see alati viimati valitud kontaktile helistama. Siin on ka ilmselt antud komplekti üks suurimaid miinuseid – kui üks asi on hea kõigeks, ei ole ta ideaalne millekski.

Aeg-ajalt juhtub seda, et too mõnus tagasiside nupp ei tööta. Selle asemel käitub ta nagu kuulaksid vaid muusikat ja paneb loo pausile. Näiteks siis, kui panna kõigepealt muusika ja siis alustada Endomondos treeningut. Või kui alustada trenni, siis teha telefonis midagi muud ja alles seejärel muusika panna. Üldjuhul aga toimib kõik kenasti.

Samad hädad on olnud nii minu eelmisel, Samsung Galaxy S6-l kui ka praegusel OnePlus 2-l. Nii et üsna universaalne jama.

Aku kestvus – 4 tundi muusika kuulamist – tähendab minu jaoks seda, et maratoni läbimiseks ei tohi rohkem aega kuluda. Tegelikult olid mul sügisel ka teised, juhtmega klapid igaks juhuks taskus. Aga kuna otsustasin esimesed 36 kilomeetrit muusikat mitte kuulata (õhkkond oli tore ja raja ääres ergutati), ei tekkinud ka seal akuga probleeme. 36-ndast kilomeetrist läks raskeks ja siis panin ka lisamotivatsiooniks muusika käima. Endomondo tagasiside + muusika viimasel kuuel kilomeetril jätsid aku piisavalt täis.

Peakomplekt tuleb kuue erineva kujuga kõrvaotsikuga (või mis iganes nende nimi on; kollased silikoonist (vist) asjad, mis kõrva lähevad). Ja see mulle meeldib – igaüks peaks leidma midagi sobivat.

PS! Enne mõne teise otsiku panekut tuleks vaikimisi küljes olev tavaline rõngas ära võtta. Nagu hiljem aru sain, ei olnud ma kaugeltki mitte esimene, kes hakkas otsikuid selle peale tõmbama ning need puruks rebis.

 

Üldjoontes olen mina väga rahul. Mõned viperused ja bugid ju on, aga inimesed andestavadki tehnikale kergemini, kui teistele inimestele.

Sellele vaatamata ootan aga juba uusi – loodetavasti eriti lahedaid – klappe. Kohale peaksid need jõudma detsembris/jaanuaris, nii et eks siis uue aasta alguses annan teada, mis värk on. :)

Seni aga, Jabra Sport Wireless+ promovideo:

 

Fotod: http://www.jabra.com/sports-headphones/jabra-sport-plus 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *