Paar päeva tagasi kirjutas Postimees sellest, kuidas haiglate digiregistratuuris haigutab tühjus. Vaatamata sellele, et haiglad on oma digiregistratuuri arendamiseks kulutanud üsna korralikke summasid, jääb veebis tehtud registreerimiste arv üsna tagasihoidlikuks.
Põhjusena tuuakse välja seda, et inimesed lihtsalt tahavadki telefoni teel broneerida ja arstiga nõu pidada, ent ma ei ole kindel, kas see on ikka päris nii. Kas ei ole põhjus lõppeks ikkagi selles, et digiregistratuurid on ebamugavad ning vähe välja reklaamitud?
Ühest küljest olen nõus, et ega alati ei teagi, millise arsti juurde peaks aja panema või tahaks ikka ka telefoni teel oma sümptomid üles lugeda. Ent registratuuris ei vasta ju mitte arst vaid… Registratuuri töötaja. Registraator?
Kui üldse vastab. Pahatihti kipub olema nii, et perearstile aja panek on omamoodi sündmus, kus tuleb mitmeid kordi proovida – küll on telefon kinni, küll lihtsalt ei vasta. Kuna registratuur töötab aga ainult tööajal ning mina teen ka samal ajal tööd, juhtub tihti nii, et kahe kõnekatsetuse vahele jääb mitu tundi. Veebis võiks aja broneerida samas ka kell 3 öösel.
Kuna ma olen oma perearstile aega alati telefoni teel broneerinud, kontrollisin praegu järgi, ega neil digiregistratuuri ei ole. Ei ole. Aga kodulehel ilutseb tekst:
“Alates 25.08.16 on osaühingu registratuur ajutiselt avatud kella 8:00-15:00.
Palume pöörduda oma pereõe või perearsti poole.”
Perearsti on aga telefoni teel ju veel võimatum kätte saada – proovi sa vastuvõttude vahelist aega tabada. Nii tulebki aja broneerimiseks mitu päeva varuda – päeva esimese poole magad tööd tehes maha ning teisel poolel ei saa enam arsti kätte. :)
Kusjuures, üsna absurdne on see, et kui Elion / Telekom / Telia loobus oma 24/7 abitelefonist tundus see absurdne. Aga see, et arstile saab aega panna ainult kuni kella kolmeni päeval on täitsa okei. Muidugi – küll see palavik kannatab; kui aga öösel internet ära peaks minema on paras katastroof majas.
Tegelikult on õnneks ka positiivseid näiteid. Eelmise aasta sügisel otsustasin oma hambad korda teha ning saatus viis mu Sakala Hambaravi juurde. Kuna mul oli varasemast hambaarstidega väga valusaid kogemusi, olin seda pidevalt edasi lükanud. Aga lõpuks sai see käsile võetud.
Esiteks peab muidugi ütlema, et Sakala Hambaravikliinikus töötavad väga professionaalsed arstid. Õhkkond on ääretult sõbralik. Mis mulle aga eriti meeldis, on see, et ravi teostatakse esmaklassilise aparatuuriga ning arstid tõesti oskavad seda kasutada. Ja Sakala hambaravil on ka oma app.
Ise-enesest tundub see üsna absurdne – miks mul peaks hambaarsti appi vaja olema? Ent tegelikult on see end väga hästi ära õigustanud.
Üks asi on aja broneerimine läbi appi, mis on tõesti ülimalt mugav. Veel toredam on aga ootenimekiri – paned end arsti ootelisti ning kui mõni aeg peaks vabanema, saadetakse selle kohta kohe teavitus. Ülimugav. Ja kui muidu võivad arsti juurde olla mitme nädalased või isegi kuused järjekorrad, vähendab see ooteaega oluliselt.
Kui olin alles oma hambaraviga alustanud ning hambad olid kivist puhastatud, lõi ühes hambas välja meeletu valu. No täitsa tappev kohe. Istusin vannitoas kõveras, suu vett täis ja ei suutnud kuidagi olla.
Appi abil sain endale broneeritud aja järgmiseks nädalaks. Lisasin end aga ka ootenimekirja ning hommikul teavitas telefon mind vabanenud ajast samaks päevaks. Super!
Muidugi on appis ka mitmeid teisi toredaid funktsioone, nagu videod sellest, kuidas hambaid õigesti puhastada, hambapesu taimer või meeldetuletused sellest, kui tuleks hambaarsti juurde minna või uus hambahari osta.
Peamine on aga ikka ootelist. Sellega on tabatud naelapea pihta ja sellepärast ma seda appi ka armastan. Kasutajate soove ja vajadusi on mõistetud ning tehtud üks asi, millest ka päriselt kasu on. Ja kasu on tegelikult mõlemapoolne – arstidel jäävad vähemaks tühjad visiidiajad ning patsiendid pääsevad kiiremini arsti juurde.
Küsisin huvi pärast ka Sakala Hambaravi tegevjuhilt, kui palju (protsentuaalselt) tehakse registreeringuid läbi nende appi. Mõistetavalt ei tahetud mulle mingeid konkreetseid numbreid küll anda (ärisaladus), ent olen kindel, et see hulk on suurem, kui eelpool mainitud haiglate kallites digiregistratuurides.
PS! Kas teadsid, et teetanuse-difteeria vaktsiin on vaja teha iga 10 aasta tagant? Nii et sellest, et sind 11. klassis viimati vaktsineeriti, ei piisa.
Keegi võiks nüüd teha appi või veebilahenduse, mis tuletab meelde, kui on vaja end uuesti millegi vastu vaktsineerida. Eriti tore oleks, kui see keegi oleks muidugi riik. Aga las ta ajab kõigepealt oma pensionijama korda. :)
Päisepilt: Pexels