Polar H7 pulsivöö tõi mulle eelmisel aastal jõuluvana. Kui ma nüüd päris ausalt ütlen, siis ega ma alguses ei teadnud küll, mida sellega peale hakata. Muidugi ma teadsin, et kõik sportlased mõõdavad oma pulssi ja arvestavad sellega, aga mida need numbrid täpsemalt tähendavad, ei olnud mul õrna aimugi.
Seda, et pulss on oluline, mõistsin üsna kiiresti, kui jooksmisega alustasin. Ega ilmaasjata ju jooksjad iga paarikümne sekundi tagant oma pulsikella vaata.
Polar H7 pulsivöö oli minu jaoks igati hea valik (aitäh jõuluvanale). Mingeid probleeme töötamises ei ole siiani olnud ning pisike patarei on pea aastajagu vastu pidanud.
Polar H7 tegeleb ainult pulsi mõõtmise ja andmete edastamisega. Edasine töö jääb muude rakenduste (appide, progammide) teha. Mis on aga täpselt see, mis mulle meeldib. Kuna mu treener ja ka DJ istuvad telefonis, on telefon alati kaasas. Tõsi, hetkepulssi oleks võib-olla pulsikellalt mugavam vaadata, ent tänu mu Jabra peakomplektile on seegi info vaid ühe nupuvajutuse kaugusel.
Kuigi Polar ise ütleb, et pulsivöö ühildub “valitud Android seadmetega”, siis minu puhul on ta kenasti toiminud nii eelmise (Samsung Galaxy S5) kui ka praeguse (OnePlus 2) telefoniga.
Ainus ebameeldivus on pulsivöö paigaldamine. Seda tuleb nimelt enne ümber panekut niisutada ning märja ja külma vöö vastu keha surumine ei ole just kõige idüllilisem tegevus. Samas, viimasel ajal see mind enam ei häirigi. Äkki olen tõesti oma treeningutega rohkem karastunud? Enne olin küll vist maailma suurim külmavares.
Niisiis, Polar H7 saab pulsi mõõtmisega igati laitmatult hakkama. Aga et neist mõõtmistest kasu oleks, peaks ka aru saama, mis see pulss üldse on. Kliinik.ee defineerib:
Pulss on arteri ehk tuiksoone seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel (süstolis) aorti väljapaisatav veri. Pulss on vanim südametegevuse jälgimise parameeter.
Jätame meditsiinilise ilukõne kõrvale ja ütleme lihtsalt, et pulss on südame löögisagedus. Ehk mitu lööki süda minutis teeb.
Normaalne pulss puhkeolekus on 60-90 lööki minutis. See on muidugi individuaalne, sõltudes füüsilisest vormist, vanusest ja ka lihtsalt isiklikust eripärast. Näiteks heas vormis oleva ilmiese puhul on üsna normaalne, et pulss on madalam.
Kuna lasin hiljuti oma tervise põhjalikult läbi kompida (Qvalitas arstikeskuse Tervisesportlase pakettt), siis tean, et minu pulss puhkeolekus on 63 lööki minutis. Seega igati normis ja pigem isegi madal.
Öeldakse, et maksimaalne pulss on arvutatav valemiga 220-vanus; treeningpulss sõltuvalt trenni tüübist sellest 65-80%.
Minu puhul seega:
- Maksimaalne pulss 191 bpm
- Treeningpulss 124 – 152 bpm
Optimaalse treeningpulsi arvutamiseks on ka valem:
Puhkepulss + (220 – vanus – puhkepulss) x K, kus
- K – algajad – 0,6
- K – keskmine treenitus – 0,65
- K – edasijõudnud – 0,7
Minu puhul seega:
63 + (220 – 29 – 63) x 0,65 = 63 + 128 x 0,65 = 63 + 83,2 = 146,2
Ometi on minu pulss joostes oluliselt kõrgem. 2016 aasta keskmine pulss (kõik jooksud, nii treeningud kui ka 3 võistlust) on olnud 161 bpm. Maksimaalne pulss on roninud nii mõnigi kord 200 bpm kanti või isegi üle selle.
Eks selline kõrge pulss oli üllatav ka koormustesti läbi viinud arstile. Eriti arvestades, et puhkeolekus on mu pulss madal ning ka taastumine on kiire.
Kas peaksin muretsema? Ilmselt mitte väga, kuna koormustesti alusel on kõik kõige paremas korras. Nagu öeldud, on pulss üsna individuaalne ning see, mis on normaalne, sõltub üsna mitmetest teguritest. Samas on number tõesti suur ning tahaks seda väiksemaks saada.
Sest nagu ka sügisese SEB maratoni pulsigraafikult näha, kipub mu süda joostes üsna tempokalt lööma:
Nagu graafikult näha, jaotab Endomondo pulsi viieks tsooniks ning selle alusel olen 87% ajast tõeliselt pingutanud. Enesetunde järgi seda ei ütleks – raskeks läks alles pärast ca 35. kilomeetrit. Pulsigraafikult aga seda sugugi välja ei loe. Kuigi võiks, sest nagu näha, ei ole km tempo väga kardinaalselt muutunud:
Eks muidugi on olnud ka progressi. Aprillis joostud Pääsküla raba poolmaratonil oli keskmine pulss 175 bmp, septembris joostud SEB Tallinna maratonil 168 bmp ning laupäeval joostud Pääsküla raba poolmaraonil 161 bpm. Nii et läheb paremaks.
Need pulsid on muidugi võistlusolukorrast ja on üsna normaalne, et siis pingutadki rohkem ming ka pulss on kõrgem. Aga tahaks ikkagi vähem, niisiis olen ka oma praeguseks eesmärgiks seadnud madalama pulsiga jooksmise. :)
Päisepilt: http://blog.bildergallery.com/technik/mobile/2013/11/25/erfahrungsbericht-polar-h7-runtastic-pro