Õues on tugev tuul, paras torm.
 
Iko: “Ükskord oli Eestis tuulispask ka, mis viis lehma minema.”
 
Mina: “Vist küll jah.”
 
Iko: “Aga Eestis eriti tuulispaskasid ja tornaadosid ei ole. Aafrikas on väga palju.”
 
Mina: “Eestis ei ole jah. Aga Ameerikas on päris tihti. Hiidlained või tsunaamid ka.”
 
Iko: “Seda ma tean, mis see hiidlaine on, aga mis see tsunaami on?”
 
Mina: “See on sama asi. Vahel on ühe asja jaoks mitu erinevat sõna.”
 
Iko: “Aa, ma tean, ma tean. See on sama, et mõni ütleb löömne, aga teine müksamine.”

Kohe näha, et grimmeerija tütar.

Iko kukkus eile rulapargis silma siniseks.

Iris: “Oi, sul tuleb sinna ju korralik sinikas!”

Mia: “Ära muretse, ma panin juba värvi peale, et see välja ei paistaks.”

Iris: “Mis värvi sa panid?”

Mia: “Lillat.”

Iris: “Lillat? Siis see paistab just ju rohkem välja!”

Mia: “Ei, ma panin teisele silmale. Siis on nad ühesugused.”