Oktoobrikuus lugesin taaskord üsna tublilt. Raamatuid tuli varasema paari kuuga võrreldes küll mõnevõrra vähem (5), ent ju siis olid raamatud paksemad – lehekülgi kogunes üsna samas suurusjärgus, 1580.
Iko möllas ja kukkus peaga vastu voodi puidust äärt.
Iris: “Kas sa said haiget?”
Iko: “Ei, ainult muhu sain!”
Lugemiselamused: September 2019
September oli lugemuselt augustiga üsna sarnane. Eks siin oli oma osa ka selles, et kolisin kesklinnast veidi kaugemale ning igapäevane bussis veedetud aeg suurenes üsna korralikult.
Lugemiselamused: August 2019
Augustis sai lugemine õige hoo sisse. Ei teagi, kas kätte sattus lihtsalt palju häid raamatuid või milles asi oli, aga läbi sai loetud 7 raamatut. Eriti muljet avaldav on aga lehekülgede arv, mis näiteks juuliga võrreldes on rohkem kui kahekordne – 1714. Võiks isegi öelda, et pea kolmekordne.
Lugemiselamused: Juuli 2019
Juulikuus lugesin üsna vähe. Eks palju aega sai palavate ilmadega ka väljas veedetud ning lihtsalt ei olnud neid momente, mil raamat kätte haarata.
Siiski – juunikuuga võrreldes lugesin ühe raamatu rohkem. Kokku kolm seega; mis tähendab, et ühe raamatu lugemiseks kulus ca 10 päeva.
Iko: “Issi, onju, viimases hädas saab ka rätikuga peput pühkida? Ma mõtlen viimases hädas, siis kui kõik poed kinni pannakse.”
Lugemiselamused: Juuni 2019
Tublile maile järgnes üsna nõrk juuni – läbi sai loetud vaid kaks raamatut. Tõsi, üks neist oli paras tellis, 944 lehekülge paks “Kuritegu”.
Kui nüüd keskmist arvutada, siis lugesin ma päevas ca 41 lehekülge (kokku 1216) ning ühe raamatu lugemiseks kulus mul 15 päeva. See aga näitab, miks keskmine on umbluu.
See juhtus tegelikult juba kuu-poolteist tagasi.
Jalutasime Ikoga lasteaeda.
Iko: “Ma kuulsin eile, kuidas linnuke laulis “Sitsikleit, sitsikleit!””
Mina: “Jah, linnud juba laulavad.”
Iko: “Jah. Ja kui juba tihane kannab sitsikleiti, siis see tähendab, et varsti on minu sünnipäev!”
(Iko sünnipäev on augustis)
Kodusõppe võlud.
Mia peab matemaatikas piltide alusel tekstülesanded koostama. Aitan kaasa mõelda.
Mina: “Korrutamist te vist veel õppinud ei ole?”
Mia: “Ei ole, aga ma natuke juba ise oskan.”
Iko: “Mina oskan ka! Kui emme kogu aeg räägib, et ära noki nina, istu ilusti, korista tuba ära, söö ilusti, siis see on ka korrutamine. Ja seda ma oskan!”
Helistasime emale, et küsida, kuidas tal läheb ja kas poest oleks midagi vaja jne.
Ema, veidi üle 70nene: “Kõik on hästi. Aga mul on keldris üks koroona, kas tahate selle enda juurde viia? Umbes 1,2×1,2 meetrit, mahub autole küll.”