Mia: “Nüüd ma saan aru, miks laupäev on just laupäev – sest laupäeviti on laup koristamisest higine!”
Kohe näha, et grimmeerija tütar.
Iko kukkus eile rulapargis silma siniseks.
Iris: “Oi, sul tuleb sinna ju korralik sinikas!”
Mia: “Ära muretse, ma panin juba värvi peale, et see välja ei paistaks.”
Iris: “Mis värvi sa panid?”
Mia: “Lillat.”
Iris: “Lillat? Siis see paistab just ju rohkem välja!”
Mia: “Ei, ma panin teisele silmale. Siis on nad ühesugused.”
Oktoobrikuus lugesin taaskord üsna tublilt. Raamatuid tuli varasema paari kuuga võrreldes küll mõnevõrra vähem (5), ent ju siis olid raamatud paksemad – lehekülgi kogunes üsna samas suurusjärgus, 1580.
Iko möllas ja kukkus peaga vastu voodi puidust äärt.
Iris: “Kas sa said haiget?”
Iko: “Ei, ainult muhu sain!”
September oli lugemuselt augustiga üsna sarnane. Eks siin oli oma osa ka selles, et kolisin kesklinnast veidi kaugemale ning igapäevane bussis veedetud aeg suurenes üsna korralikult.
Augustis sai lugemine õige hoo sisse. Ei teagi, kas kätte sattus lihtsalt palju häid raamatuid või milles asi oli, aga läbi sai loetud 7 raamatut. Eriti muljet avaldav on aga lehekülgede arv, mis näiteks juuliga võrreldes on rohkem kui kahekordne – 1714. Võiks isegi öelda, et pea kolmekordne.
Juulikuus lugesin üsna vähe. Eks palju aega sai palavate ilmadega ka väljas veedetud ning lihtsalt ei olnud neid momente, mil raamat kätte haarata.
Siiski – juunikuuga võrreldes lugesin ühe raamatu rohkem. Kokku kolm seega; mis tähendab, et ühe raamatu lugemiseks kulus ca 10 päeva.
Iko: “Issi, onju, viimases hädas saab ka rätikuga peput pühkida? Ma mõtlen viimases hädas, siis kui kõik poed kinni pannakse.”
Tublile maile järgnes üsna nõrk juuni – läbi sai loetud vaid kaks raamatut. Tõsi, üks neist oli paras tellis, 944 lehekülge paks “Kuritegu”.
Kui nüüd keskmist arvutada, siis lugesin ma päevas ca 41 lehekülge (kokku 1216) ning ühe raamatu lugemiseks kulus mul 15 päeva. See aga näitab, miks keskmine on umbluu.
