Iris paneb Miat magama.

Kõik vajalikud protseduurid on tehtud, sh raamatu lugemine, tahvelarvutist linnu laulu mängima panemine, kolevantside toast ära ajamine (ehk siis varjudega rääkimine) jne. Nimekiri on pikk.

Lõpuks on laps rahul ja Iris läheb vetsu. Järsku hakkab tohutu röökimine ning Iris jookseb nii kiiresti, kui saab vaatama, et mis lahti.

Iris küsib hingeldades: “Mis juhtus?”

Mia näitab keskmist sõrme ja piriseb: “Mu sõrm ütles, et ma olen ühe aastane!!!!”

Iris paneb pahaselt toa ukse kinni ja ütleb, et nüüd jääd kinnise uksega magama.

Natukese aja pärast kostub toast õnnetut pirinat “Mu varbad lõhkusid ninaaugud ära”

Iris ohkab: “Paneme siis plaastri peale….”