Et taara toas ei laiutaks

Kõik inimesed joovad. Kes õlle, kes limonaadi. Kes midagi muud. Igasuguse joomisega tekib aga paratamatult hea kogus taarat.

Ses suhtes on taara muidugi tore, et selle eest saab raha. Ent kodus võtab ta ikka jubedalt ruumi. Pudelite kuhi keset tuba ei ole ju mõnus ning päris iga päev taaraautomaadi juurde ka minna ei viitsi.

Mul on aga idee, kuidas seda saaks mugavamaks teha.

Taara juures on kõige tüütum asi selle ära viimine. Olgu autoga või käe otsas. Jõuad lõpuks taarapunkti, ootad järjekorras. Loodad, et automaat töötab. Kui ei tööta, peaks pood pudelid (st koguse, mida on võimalik käe otsas ära tassida) ka infoletis vastu võtma, aga ei tea ühtki poodi, mis seda seadust päriselt ka täidaks. Aga oletame, et automaat töötab. Sisestad pudelid. Saad 1…4 tšekki (millegipärast tahavad automaadid neid poole sisestamise peal ka väljastada). Lähed infoletti (kui poodi asja pole). Ootad järjekorras. Saad oma 3…5 eurot kätte. Aega kulub ikka päris palju.

Muidugi võib koguda suurema koguse ja saada nii korraga rohkem raha. See aga eeldab, et kodus on koht, kus neid hoida ning et taaraautomaat ei lähe poole sisestamise peal rikki. Üsna ulmeline, eks ole.

Mis oleks aga parem lahendus?

Kujuta ette, et su maja trepikojas oleks mingi koht, kuhu saad pudelid ära panna. Lihtsalt niisama. Raha tagasi ei saa, ent see raha läheks ühistule. Nii oleks näiteks igakuine makse remondifondi väiksem.

Muidugi tekib siin ebavõrdsus selles suhtes, et osade korterite elanikud tahavad kindlasti oma taara ise ära viia (ja raha oma taskusse pista). Aga arvutame natuke suures plaanis.

Oletame, et igas korteris juuakse ca 2 pudelit päevas. Olgu see siis 2 õlle või 2 Coca Colat, vahet pole. Peaasi, et pudeli eest raha tagasi saab.

Kuna igas korteris on erinev elanike arv ning ka inimeste joomisharjumused on erinevad, on see lambist võetud tagasihoidlik hinnang.

Kuus teeb see taaras 2*30 = 60 pudelit ning 60/10 = 6 eurot.

Minu majas on ca 40 korterit. Kui 6 eurot mulle ei anna just eriti võitu, siis (oletades, et pooled korteritest on nõus oma taara ühisesse kasti panema) 20*6 = 120 eurot on juba üsna mõistlik summa. Aasta peale kogunev 1440 täiesti arvestatav.

Veel ilusam pilt oleks paneelmajades. Eeldan ka edaspidi, et oma taara on nõus ühistule andma pooled korterid.

Näiteks olen elanud 287 korteriga paneelikas. Seal oleks igakuine taara raha 861 eurot. Aastas 10 332. Selle eest saaks juba nii mõndagi.

Mina igatahes viiksin hea meelega oma tühjad pudelid koridori, selle asemel, et neid kuhugi tuppa koguda. Ning usun, et ma pole ainuke.

 

Muidugi on probleeme / küsimusi, mida lahendada. Näiteks:

  • Kuidas korraldada taara äravedu
  • Millised peaks kogumiskastid olema
  • Mida teha rahaga?
  • Kuidas motiveerida rohkem kortereid oma taarat ühistule jätma, selle asemel, et ise ära viia

 

Parasjagu on algamas ka järjekordne Negavatt. Kuigi ühikates tahavad tudengid ilmselt oma taara suures jaos ise ära viia, võiks see idee ka sinna sobida. Nii et haara härjal sarvist ja tee ära. :)

2 thoughts on “Et taara toas ei laiutaks”

    1. Jah. Remondifondi, üldelektri tasumiseks, ootamatuteks kulutusteks või miks mitte ka parkimskorralduse parandamiseks. Sellega on ju pea iga maja juures probleeme. :)

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *