Oleme viimased paar aastat jälle oma sünnipäevi väikest viisi pidanud. Kuna minu ja Irise koorumispühade vahel on täpselt nädal ning samasse aega jääb ka meie aastapäev (ja ka kodulaenu aastapäev), saab mitut asja korraga tähistada. Ühine laen pidi olema ju siduvam, kui abielu. :)
Kuna me laste kõrvalt väga tihti just õhtuti välja ei jõua, on sünnipäev mõnusaks võimaluseks ka nende inimeste nägemiseks, kellega pole pikka aega kokku juhtunud. See aga tähendab, et peole on tulemas ports inimesi, kes üksteist ei tunne.
Kuidas vältida seda, et igaüks konutab oma nurgas ja saavutada see, et inimesed ka omavahel suhtleksid? Meie andsime sel aastal välja ajalehe.
Foto: Liisa
Idee on ise-enesest lihtne. Ajaleht nagu ajaleht ikka, ainult et inimeste nimede asemel olid lüngad. Igasse lünka läks keegi, kes reaaselt ka peol kohal oli. Nii et seni, kuni inimesed alles kogunesid ja sisse elasid, oli põhjust teistele ligi astuda ning nendega tutvust teha. Ettekääne – et saaks lüngad täidetud – on ju olemas.
Foto: Liisa
Kuna meil täitus 11 aastat ühist eluteel sammumist, sai ka ajalehe nimeks “11 aastat üksteist”. Pidu oli retrohõnguline, muusikavalikuks swing (aitäh Sirlile ja Robertile Modusest, kes peolistele tantsusamme õpetasid) ning setõttu sai ka ajalehe välimus üsna vintage.
Kujunduse aluseks oli ThemeForestist ostetud Jazz | Vintage Newspaper Poster põhi. Antud fail on ühe leheküljeline poster, nii et sellest tuli nelja leheküljeline ajaleht välja võluda. Aga oluliselt lihtsamaks tegi see elu küll.
Ajalehe printisin (nagu vist kõik oma asjad) Koopia Niini&Rauamis.
Foto: Funky
Kõige keerukam oli ilmselt see, et inimesed ei armasta ju oma tulekust / mittetulekust teada anda. Ühest küljest tahtsime, et ajalehes oleks need inimesed, kes on ka päriselt peol kohal. Mõte ju selles oligi, et igasse lünka läheb keegi, kellele saab juurde astuda ja juttu teha. Teisest küljest oleks ju jube kahju, kui keegi otsustab viimasel hetkel tulla ja on siis ainuke, keda lehes pole.
Teiseks mureks olid inimesed, keda pole ammu näinud. Ja ka sõprade kaaslased, keda varem vaid vilksamisi kohanud oleme. Ühel hetkel avastasime, et mõne kohta ei oskagi nagu väga midagi kirja panna. Kahju. Saame tihemini kokku!
Lõpptulemus sai aga igati tore ja tundub, et ka külalistele meeldis:
Päisepilt: Funky