Vingugaasiandur vanituppa – siiski võimalik

Umbes kuu aega tagasi kirjutasin sellest, kui keeruline on leida vannituppa sobivat vingugaasiandurit. Facebooki kommentaaris tõi Heikki välja, et Tamrex on üles leidnud ja müügile pannud vingugaasianduri, mis sobib ka vannituppa.

Nüüdseks on see andur kenasti vannitoa seinale kruvitud.

Esiteks olgu öeldud, et eelmises postituses välja toodud gaasiandur siiski vingugaasi tuvastada ei suuda. Vaatamata sellele, et Suitsuandur.ee meeskond mulle seda kinnitas.

Minu küsimusele:

“Kas sellest on abi ka mittetäieliku põlemise tuvastamisel? Olen aru saanud, et gaasileke ei olegi niivõrd ohtlik (kuna seda on sisuliselt ka ninaga tunda); probleemiks on eelkõige ikkagi vingugaas. Või ma eksin?”

vastati:

“Kui gaas mittetäielikult ei põle ja selle osakesed satuvad ringlusesse siis gaasiandur läheb häiresse.”

Tegelikult päris nii ikka ei ole – vingugaasiandur ja gaasilekkeandur on kaks erinevat looma.

See muidugi ei tähenda, et gaasiandur halb oleks. Gaasileket aitab ta tuvastada ning oma vannituppa jätsin mõlemad alles. Samuti on gaasiandur ka töötoas, kus küll ühtki gaasiseadet ei ole, ent on torustik ja gaasimõõtja. Parem karta kui kahetseda, eksole.

Sellest, mis see vingugaas on ja miks ta eriti ohtlik on, on Päästeamet teinud toreda video:

Põhiline on siiski see, et vingugaas on lõhnatu ja maitsetu, nii et seda tuvastada ei ole niisama lihtne.

Vingugaas ehk CO tekib ebatäielikul põlemisel hapniku vähesuse tõttu. Seega võib ta tekkida igal pool, kus leiab aset põlemine – ahjudes, pliitides, autodes (sisepõlemismootorites üldiselt) ja ka gaasiboilerites. Kui tavalisse elutuppa on erinevaid vingugaasiandureid saadaval laias valikus, siis midagi vannituppa sobivat siiani ei olnud.

Septembris Tamrexis müügile tulnud vingugaasiandurid vastavad IP44 tasemele. IP-klass on rahvusvaheline, toodetele antav kahekohaline kood (nt IP22, IP44 jne). Esimene number tähistab tahkete osakeste sissepääsu kaitseastet ja teine number veekindlusklassi (kokku kaheksa taset).

IP 44 tähendab, et:

  • Toode on kaitstud osakeste eest, mis on suuremad kui 1mm
  • Toode on kaitstud vee pritsimise eest – mis tahes suunast korpusele pritsitaval veel puudub kahjulik mõju

Muidugi tuleb arvestada, et tegu on elektroonikaseadmega ning pidevalt niiskes ruumis viibimine ei tee ühelegi seadmele head.

Ja kui esmapilgul võib hind (ekraaniga mudelil 75€, odavamal 48€) väga kallis tunduda, siis võrreldes elu väärtusega on see köömes. 75€ tagab 10 aastat töötava seadme – see teeb alla 65 sendi kuus. Kas 65 senti täiendava kindlustunde eest on palju? Ma arvan, et mitte.

Muidugi tasub meeles pidada, et gaasiandur ainult hoiatab, mitte ei lahenda probleemi. Kui vannitoas tekib vingugaasi, siis tuleks kõik seadmed kindlasti lasta üle kontrollida. Ning kindlasti üle käia ka ventilatsioon ning piisava hapniku juurdepääsu tagamine. Vannitoa ukse all ääres olevad augud, nagu nad vanasti igal pool olid, ei ole üldse halb idee.

Ja kui ma eelmises postituses kurtsin ka selle üle, et keegi ei taha tulla gaasiboilerit kontrollima, siis ka see mure sai lahendatud. Ühistu korraldab majas kõigi gaasiseadmete kontrolli. Küll on tore, kui majas on asjalik ja tegija ühistu esimees! :)

 

Päisepilt: Jonas Ginter

2 thoughts on “Vingugaasiandur vanituppa – siiski võimalik”

  1. Huvitav ja natuke naljakas on seda blogi lugeda.
    Alustaks sellest huumorist, et kui gaas täielikult ei põle siis on ju loomulik, et gaasiandur läheb häiresse sest seadmest lekib gaasi… aga ma saan Teie jutust aru, et kui gaas mittetäielikult ei põle ja satub õhku siis gaasiandur häiresse minna ei tohi??? väga segane. Vingugaas tekib ju gaasi otsesel põlemisel. Paistab, et Teile vastati õigesti aga saite aru valesti.. saadan selle blogi edasi ka suitsuandur.ee-le lugemiseks.

    Sattusin siia lehele tegelikult sellepärast, et otsin infot niiskuskindlate vingugaasiandurite kohta kuna endal seda tarvis. Aga paistab, et teete Tamrexile reklaami.. Tamrexi nn honeywell xc70 ja xc100d andurid on küll IP44 tähisega, et neile võib peale sattuda tilk vett aga vannituppa neid paigaldada ei ole soovituslik sest nad ei ole niiskuskindlad. Siin on manuaal http://www.homesafety.honeywell.com/public/files/Manuals/13164_X-Series%20CO%20Battery%20Alarms_Ops%20Manual_MAN0936_V2_04-14_EST_Proof1.pdf Lugege nüüd punkti nr 9 “kuhu mitte paigaldada seda nn niiskuskindlat andurit… ja seal selges inglise keeles kirjutatud “humid location” ehk niisked kohad… Ja kui vannituba pole niiske siis… miks tamrex reklaamib, et pange vannituppa.. tootja ju ei luba??

    Ühesõnaga mina ei taha kedagi kiita ega halvustada aga olen täna otsimas andurit mille tootja lubab paigaldada vannituppa ja usun, et minusuguseid on hetkel väga-väga palju.. Sinu blogis olev info on minu arvates natukene kui rohkem väär.

    1. Tõsi on see, et ega vannituppa mingit head lahendust ei ole. Võimalik, et praeguseks on tootevalik paranenud (postitus on kirjutatud ca aasta tagasi), ent tol hetkel oli Tamrex ainuke, kes vannituppa sobivaid andureid pakkus.

      Nii postituses kui ka Tamrexi kampaanialehel on välja toodud see, et tegu on elektroonikaseadmega, mis tähendab, et niiskes ruumis ei tunne ta end just kõige paremini. Ei ole soovitatav, aga otseselt pole ka keelatud. Ja paremat alternatiivi kahjuks ei ole – vähemalt minul ei õnnestunud leida.

      Eeldan, et niiskes ruumis on eluiga lühem, kui 10 aastat, aga eks see sõltu alati ka toa ventileeritusest jms.

      IP44 on niiskesse ruumi siiski igati piisav klass. Eeldusel muidugi, et andurit päris dušši kõrvale ei pane. Ka vannitoa pistikud on IP44 – aga ega neidki päris igale poole ju ei paigutata. Tegu on siiski niiskuskindlate anduritega – küll aga ei ole nad veekindlad.

      Reklaami ei tee, aga kiidan küll – sain Tamrexist seda, mida soovisin. Eelmises postituses kiitsin just suitsuandur.ee-d. Kusjuures, vaatasin praegu, et ka suitsuandur.ee on samad Honeywelli andurid müüki toonud. Nii et osta võib ühest või teisest kohast, toode on ju sama.

      Vastuseks gaasianduri teemale. Tuleb vahet teha kahel asjal – mitte täielikul põlemisel ja mittetäielikul põlemisel.

      Esimesel juhul ei põle ära kogu gaas, mis tähendab, et osa gaasi võib lekkida ja see võib tõesti gaasianduri alarmi tööle panna. Vingugaasi andur ei tee selle kohta piuksugi.

      Ja tegelikult ma kahtlen, kas ka gaasiandur reageeriks – lekkiva gaasi hulk oleks ilmselt liiga väike. Tean, et töötoas on gaasimõõtja ühenduskohtade juures kerge leke (kõik maja gaasitorud vaadati üle ja parandused võetakse korraga ette). Sama gaasiandur on ka töötoas ja ei tee piuksugi. Aga see leke on tõesti ka üliväike.

      Teisel juhul, mittetäielikul põlemisel, ei osale põlemisprotsessis piisavalt hapnikku. Gaasi ei leki, ent põlemise tulemuseks on vingugaas. Siin ei lähe häiresse gaasiandur, ent alarmi hakkab andma vingugaasiandur.

      Igasugused andurid on toredad küll, ent kõige olulisem on ikka terve mõistus. Andur teavitab, aga ei lahenda probleemi. Ehk et vannitoas peab olema tagatud piisav õhu juurde- ja äravool (ukse all peab olema piisavalt suur õhtusrest, ventilatsioonis peab olema tõmme). Ja boilerit ise torkida ei tasu.

      Enamik boilereid lülitab end ise välja, kui hapniku juurdevool ei ole piisav või kui gaasi tuleb, aga seda süüdata ei õnnestu. Ehk et kaitse on mõlemat tüüpi lekke vastu.

      Eks aga ka boileri kontrollmehhanismid võivad alt vedada ja andur on mõistlik soetada igal juhul.

      Kui mõni lugeja peaks leidma vannituppa paremini sobiva (kasvõi veekindla) anduri, siis kuulan hea meelega.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *