Meie 2017 saabus piparkoogilossi meisterdades. Alustasime umbes kella kaheksa-üheksa paiku õhtul (kui Iko oli magama läinud) ning lõpetasime kell kaks öösel. Aga tehtud ta sai ja kuigi ma seda ise ütlen, on tulemus igati uhke. :)
Esmalt tuli loomulikult kõik shabloonid välja lõigata.
Juba see oli paras väljakutse, kuna detaile on tõesti palju – 39 erinevat juppi.
Aga Iris oma osavate näppudega sai kenasti hakkama.
Mia tahtis ka aidata. Kuna aga lõikamine nõuab suurt täpsust, mõtles ta, et las ikkagi emme lõikab. Mia vaatas hoopis Frozeni multika uuesti üle – et pärast kontrollida, kas loss sai selline, nagu peab.
Kusjuures, see on vist tegelikult alles teine kord, kui Mia seda täies pikkuses vaatab. Laule ja lühikesi klippe YouTubest on ta näinud küll, aga täispikkuses multikat on ta minu teada vaid kord varem vaadanud. Aga ega seda luksust, et nii pikalt multikaid näha saaks, tihti ei olegi. :)
Kui shabloonid olid välja lõigatud, ei olnud sellega lõikamine veel sugugi läbi – detailid oli vaja ka taignast välja lõigata.
Nii palju piparkooke ei ole me vist kunagi varem küpsetanud – tainast kulus umbes 2 kilo, lisaks tegime veel umbes veerandi kilo jagu tavalisi piparkooke.
Päeva lõpuks oli ahi kütnud toa palavaks kui saunas.
Kuna mitmeid juppe oli vaja rohkem kui üks, kujunes detailide koguarvuks üsna aukartustäratav 65.
Võib julgelt öelda, et meie kodu oli vana-aastaõhtul nagu piparkoogitehas. :)
Lõpuks said kõik detailid ahjust välja võetud ning võis asuda neid glasuuriga kokku kleepima.
Kokkupaneku juures kasutasime sama järjekorda nagu juhendis.
Päris ideaalselt kõik muidugi ei läinud.
Suured tükid (aluse põhjaplaat näiteks) oleks võinud veidi veel taheneda. Olime liiga kärsitud ja seetõttu vajus meie loss veidi viltu. Oleks rohkemgi vajunud, aga alumise kasti sees on tugevduseks üks tühi köögipaberi papirull.
Samuti paisus piparkook rohkem, kui arvasin. Jätsin küll joonistel veidi nö turvavaru, aga ilmselgelt ei olnud see piisav.
Kõige keerukam oli trepp. Teisest küljest oli see muidugi ka kõige olulisem – Elsa lossil PEAB trepp olema, kõik muu on üsna suva. :)
Trepi astmed kippusid kokku varisema ning ka treppi ennast tuli toestada ja hoida. Raske oli, aga saime hakkama. Õnneks sobisid tikutoosid üsna täpselt toestuseks.
2017 tiksus teist tundi, kui saime lossi lõpuks kokku liimitud.
Mia jaoks oli see esimene aastavahetus, kus lubasime tal olla üleval nii kaua, kui jõuab. Selleks ajaks enam väga ei jõudnud ja ega meilgi just kõige erksam tunne polnud. :)
Tegelikult sai ka glasuur otsa, nii et jätsime palee kuivama ning läksime magama.
Järgmisel päeval sai glasuuri juurde ostetud ning lõpuks saabus hetk, milles Mia sai kõige rohkem kaasa aidata – glasuurides ja kaunistades.
Lisaks glasuurile puistasime lossile ka kookoshelbeid. Need näevad välja nagu lumi, nii et sobivad Elsa jääpaleele nagu valatult.
6+ tundi, 2 kg tainast ja 65 detaili hiljem saigi meie aastavahetuse meistriteos valmis. Ja kuigi ma seda ise ütlen, on loss uhkem kui see plastmassist palee, mille jõuluvana Miale tõi. Rääikimata sellest piparkoogilossist, mida poodides müüakse.
Kui tahad samasugust Elsa jääpaleed valmistada, siis juhend koos shabloonidega on eelmises postituses.