Kuigi aastavahetusest on nüüd juba omajagu aega möödas, võtan lõpuks ka oma eelmise jooksuaasta kokku. Ja eks tegelikult ole kirjutada muustki – jaanuari lõpus läbisin oma teise maratoni ning sel nädalal osalesin oma esimeses treeningus, kus treeneriks ei olnud mitte robot vaid inimene.
Nagu juba varem öelnud (kirjutanud) olen, ei ole ma kunagi eriti sportlik olnud. Jooksmas hakkasin käima 2015. aasta augustis, pärast Iko sündi. Ning teen seda naudinguga siiani.
Aga vaatame siis veidi numbritele otsa:
Jooksuaasta 2016
2016. aastal läbisin joostes 1106 kilomeetrit. Päevas teeb see napilt üle kolme kilomeetri, nii et ei ole nii suur hulk midagi.
2015. aastat oli pärast minu esimest jooksmas käiku jäänud veel 132 päeva ning sel aastal läbisin 201 kilomeetrit. Päevas teeb see natuke rohkem kui 1.5 kilomeetrit, nii et trenni maht kasvas pea kaks korda.
Tegelikult ma muidugi iga päev jooksmas ei käinud. Keha tahab puhkust ka; lisaks muidugi erinevad haigused, üritused, kohustused… Lisaks võtsin eelmise aasta alguses käsile ka oma hambaravi, nii et pärast tarkusehammaste eemaldamist tuli sisse ca nädalane paus.
Seega – 2016 aastal tegin 132 jooksukorda (36% päevadest ehk ca 2.5 korda nädalas). 2015 aastal oli joosukordi 44 (33%; 2,3 korda nädalas).
2016 aasta teisel poolel oli tegelikult trennikordi nädalas üldjuhul 5, aga keskmiseks tuleb nii poole väiksem summa.
Eelnevat arvess võttes oli reaalselt minu iga jooksukorra keskmiseks distantsiks 2016. aastal 8.4 kilomeetrit ning 2015. aastal 4.6 kilomeetrit.
Muidugi olid lisaks treeningutele ka võistlused – või jooksupeod.
Osalesin kõigil Marathon100 korraldatud Suunto virtuaaljooksudel. Need sobitasin aga üldjuhul oma treeningplaaniga – läbisin treeningplaanis ette nähtud distantsi ja saatsin hiljem lihtsalt tulemuse ära.
Lisaks neile osalesin aga veel kolmel võistlusel:
- 17.04.2016 – Pääsküla raba maraton – 21,1 km ajaga 1:41:05
- 11.09.2016 – SEB Tallinna maraton – 42,2 km ajaga 3:47:47
- 19.11.2016 – Pääsküla raba maraton – 21,1 km ajaga 1:46:45
Kõik võistlustulemused on kenasti ja kokkuvõtlikult nähtavad ka Marathon100 otsingus.
Üks asi, millest ei saa muidugi üle ega ümber on raha.
Öeldakse, et jooksmine on võrdlemisi odav spordiala. Ja eks see ilmselt ka nii on – mingit kallist tehnikat ju otseselt vaja osta ei ole. Samas olen aru saanud korraliku jooksuvarustuse olulisusest. Ning head asjad ei tule kunagi tasuta.
2016. aastal kulutasin jooksmisele kokku ca 1060 eurot. See tähendab ca 90 eurot kuus, mis on tegelikult üsna paras ports. Selle summa sees on riided (sh ka tossud), võistluste osalustasud, tehnika (kõrvaklapid, Endomondo), vesi jms.
Lisaks on muidugi hulk kulutusi, mida ei oska hästi paika panna. Näiteks plaanisin osaleda ka Rakvere ööjooksul, ent jäin haigeks. Rakverre sõitsime aga ikka, käsime Politseimuuseumis ja veetsime niisama toredat aega. Majutuse eest oli aga vaja maksta ikka ning ka sinnasõit ei ole päris tasuta. Kas seda lugeda jooksukultuseks või mitte? Hetkel ma ei lugenud.
Samuti spordisokid. Need küll lugesin sinna summa hulka, aga tegelikult kannan neid ka niisama. Jube mugavad on lihtsalt.
Samuti oli asju, mille sain kingituseks – näiteks pulsivöö tõi mulle jõuluvana ning SEB maratonil osalemise eest maksis töökoht.
Ülidselt aga arvan, et see on hästi kulutatud raha. Mulle meeldib joosta ning ma tunnen end seda tehes hästi.
Ja paranenud on oluliselt ka füüsiline vorm. Ma näen tervem välja, võiks öelda. Kaalus olen omajagu juurde võtnud ning nüüd olen täiesti normaalkaalus. Ning mis eriti tore – oluliselt on paranenud ka minu rüht.
Võrdluseks foto jaanuar 2016 vs jaanuar 2017:
Minu elu teine maraton
29. jaanuaril jooksin oma elu teise maratoni. Tegu oli kolmandat korda korraldatava Tondiraba sisemaratoniga.
Kui alguses tundus üsna ulmeline ja psühholoogiliselt raske joosta 167 ühesugust ringi (ringi pikkuseks oli 252,66m), siis tegelikkus oli pigem risti vastupidine.
Joostes keskendud ju pigem jooksmisele ning mõtled niigi omi mõtteid. Joogipunkt ja WC olid iga 250 meetri järel, nii et kui juhtudki mööda jooksma või on parasjagu järjekord pole sellest hullu midagi.
Pea ringi käima ei hakanud. Pigem oli isegi hea arvestada, et “10 ringi veel. 9. Ohhoo, juba 4.”
Lisaks – ei mingeid tõuse ega lõõskavat tuult või kõrvetavat päikest.
Viimaseks paariks ringiks jõudsid ka Iris, Mia ja Iko kaasa elama ning see andis tublisti jõudu juurde.
Tulemus 3:45:43 on üsna sarnane sügisel joostud SEB maratoni omaga, mõne minuti võrra sai siiski rekordit parandatud. :)
Kokkuvõtlikust videost on päris hästi näha, kuidas jooksu edenedes samm aga aina töntsimaks muutub:
Minu esimene päris treening
Iris kinkis mulle sünnipäevaks proovitreeningu, konsultatsiooni ja treeningplaani koostamise Toomas Tarmi juures. Nii et sel nädalal käisin esimest korda jooksmas nii, et mind juhendas roboti asemel inimene.
Endomondo kiituseks võib öelda, et suures osas jäi treeningplaani struktuur samaks. See, mida Endomondo välja pakub on igati loogiline.
Minu jaoks oli suurim kasu ilmselt erinevatest jooksuharjutustest. Neid ju Endomondo ei paku ning oma peaga ei oska ka midagi välja mõelda.
Nii et järgin nüüd Toomase koostatud treeningplaani ja vaatan, kuidas läheb.
Päisepilt: Sportfoto