Märtsikuus juhtus kuidagi nii, et lugesin peamiselt uuemat kirjandust. “Süüdlaseks” on tegelikult ilmselt see, et mitmed raamatud, millest huvitatud olin, tulid Raamatuvahetuses saadavale.
Kokku sai loetud 11 raamatut, neist 2 ostsin, 5 tulid Raamatuvahetusest ning 4 riiulilt.
Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Kõige vanem raamat oli Graham Greene 1943 aastal kirjutatud “Hirmu ministeerium”. Samuti võib vanuriks lugeda 1958 aastal ilmunud Rex Stouti “Šampanja ühele”. Kolm raamatut olid välja antud 90ndatel ning pooled ehk 5 teost juba sel sajandil.
Kokku sai loetud 2552 lehekülge (2017 aastal kokku olen lugenud 5862 lehekülge). See teeb ca 81,4 lehekülge päevas – pole paha.
Märtsi jäi küll ka üks pikk Saaremaale ja sealt tagasi sõit, nii et bussislugemise aega oli tavapärasest oluliselt rohkem.
Üks raamat sai loetud ca 3,1 päevaga.
Peab ütlema, et seekord oli kuidagi eriti keeruline kolme lemmikut välja võluda.
Kindlasti võiks kätte võtta ka Rex Stouti “Šampanja ühele” – minu jaoks oli tegu esimese Nero Wolfe looga, kus oli ka midagi müsteeriumilaadset. Mine tea, äkki hakkab mulle Wolfe üks hetk tõesti meeldima. :)
Samuti, Graham Greene “Hirmu ministeerium” pakub nauditavat lugemist ka neile, kes muidu spioonijutte väga ei hinda.
Teet Kallase “August, mõned viimased hetked” (kogumikust “Öö neljandas mikrorajoonis: novellid ja jutustused, 1979-1983“) oli üks neist lugudest, mis mingil arusaamatul põhjusel lihtsalt mõjub ja jätab tugeva jälje.
Kolm lemmikut ja lugemissoovitust märtsikuust (läbi lugemise järjekorras) said aga sellised:
Paula Hawkins – Tüdruk rongis (Goodreadsis)
Selle raamatu puhul katlesin enim, kas ta peaks top kolmes olema või mitte. Kindlasti oli tegu põneva ja kergelt loetava raamatuga, aga kas ma ta kunagi veel kätte võtaksin… Ma ausalt öeldes kahtlen. Seevastu olen üsna veendunud, et näiteks varem mainitud Teet Kallase “August…” on lugu, mille tahaksin mõne aasta(kümne) pärast uuesti ette võtta.
Aga kuna tegu on tõesti ladusa looga, siis olgu pealegi.
Leelo Tungal – Seltsimees laps ja suured inimesed (Goodreadsis) ning Samet ja saepuru (Goodreadsis)
Nende raamatute põhjal on Eesti Vabariigi 100 juubeliks valmimas ka film, nii et on mida oodata.
Samuti on Leelo oma varasemates intervjuudes lubanud neile ka järge – nii et on, mida veel rohkem oodata.
Lee Child – Lõõmav Echo (Goodreadsis)
Ma olen läbi lugenud kaks Jack Reacheri romaani (esimene oli Külaline) ning Goodreadsi hinnangute / arvustuste järgi on need olnud sarja halvimad.
Kuna mõlemad mulle aga väga meeldisid, siis ootan põnevusega, mida seni lugemata raamatud endas peidavad.
Päisepilt: Pexels.com