Aprillis lugesin tavapärasest vähem – vaid 5 raamatut. Käesoleval aastal kokku olen seega lugenud 32 raamatut.
Tõsi, nende viie raamatu seas oli üks õpik (Tõnu Lehtla “Robotitehnika”), millest läbi närimine võtab alati veidi rohkem aega kui ilukirjandusest. Samuti sai loetud selle aasta siiani kõige paksem raamat – Agatha Christie “Minu elu lugu” (600 lk).
Kaks loetud raamatutest tulid Raamatuvahetusest, ühe ostsin ning kaks olid riiulilt.
Ajaliselt mahtusid kõik raamatud saja aasta piiridesse. Vanim oli 1939. aastal avaldatud Jenő Rejtő “Karantiin Grand Hotelis”, uusim Tõnu Lehtla “Robotitehnika”, mis nägi trükivalgust 2008. aastal.
Kokku sai loetud 1397 lehekülge (2017 aastal kokku olen lugenud 7259 lehekülge). See teeb ca 46,6 lehekülge päevas.
Üks raamat sai loetud ca 6 päevaga, mis on ilmselgelt üsna pikk aeg.
Aga aitab numbritest, veidi ka loetud raamatutest.
Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Küll aga toon välja oma kolm lemmikut.
Seegi kord on valikut üsna raske teha – kui märtsis oli raamatuid, mille hulgast valida eriti palju, siis seekord on hoopis vastupidi. 2/3 on kindlalt paigas, aga viimase üle otsustada on keeruline. Kas võtta Christie krimka, mis on hea nagu tema puhul tavaline? Või “Karantiin Grand Hotelis”, mis on midagi hoopis teistsugust ja värskendavat?
Igatahes, aprilli TOP 3 sai selline:
Agatha Christie – Minu elu lugu (Goodreadsis)
Elulood on žanr, mida ma ei ole kunagi eriti lugenud. Muidugi on inspireerivaid inimesi, aga kuidagi mõttetu tundub nende pesusahtlis sorida. Samas autobiograafia – ja eriti suurepärase kirjaniku autobigogaafia – on midagi, mida soovitaksin igal juhul kätte võtta.
Ja isegi kui Christie inimesena suurt huvi ei paku, siis lugeda tasub ikkagi – ka ajastu peeglina on tegu väga väärt teosega.
Agatha Christie – Pärast matust (Goodreadsis)
Nagu juba eelnevalt ütlesin, kahtlesin selle raamatu Jenő Rejtő “Karantiin Grand Hotelis” vahel. Valisin Christie, sest ma olen suur klassikaliste krimkade fänn ja kuna sellel raamatul oli Goodreadsis madalam hinnang.
“Karantiin…” aga kahtlemata samuti väärt lugemine. Ja eriti lõbus võib ta olla filmina – mis on samuti olemas, 1963. aastal linastunud “Alasti diplomaat”.
Arkadi & Boris Strugatsky – Miljard aastat enne maailmalõppu (Goodreadsis)
Kuigi raamatu pealkiri seda ei ütle, on kaante vahel peidus tegelikult kaks lugu. Teiseks on “Väljasõit rohelisse” (mille alusel on Tarkovski vändanud oma “Stalkeri”). Ja peamiselt just see ongi põhjus, mis tasuks see raamat kindlasti kätte haarata. Oi kui hea, tõesti.
Päisepilt: Pexels.com