Ka maikuus sai läbi loetud üsna vähe raamatuid – ainult 6. Käesoleval aastal kokku olen seega lugenud 38 raamatut.
Samuti alustasin mais Väino Ilusa raamatut “Endamisi ja unes”. See varastati mul aga Barcelonas puhkusel olles ära, nii et kahjuks jäi see määramata ajaks pooleli.
Otsustasin aga, et loen iga kuu läbi ka mõne võõrkeelse raamatu. Hetkel on valikus küll ainult inglise keel, aga mine tea, ehk liigun varsti ka vene ja/või hispaania keele peale.
Ingliskeelseid teoseid sattus maikuusse aga kaks – üks Batmani koomiksiraamat ning Isaac Aimovi lühijuttude ja esseede kogu.
Kolm loetud raamatutest tulid Raamatuvahetusest, ühe ostsin, ühe sain kingituseks ning üks oli riiulilt. Nagu näha, siis minu suur riiulite sorteerimis-tüjendusoperatsioon annab hoopis vastupidiseid tagajärgi.
Võib julgelt öelda, et mai oli uuema kirjanduse kuu. Kuuest raamatust pooled olid välja antud pärast 2010-ndat aastat ning üks 2006ndal aastal. Ainult kaks Isaac Asimovi raamatut olid vanemad.
Lehekülgedesse ümber arvutatult sai neid pööratud 1684 korda (2017 aastal kokku olen lugenud 8943 lehekülge). See teeb ca 54,3 lehekülge päevas.
Üks raamat sai loetud ca 5,2 päevaga.
Aga aitab numbritest, veidi ka loetud raamatutest.
Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Küll aga toon välja oma kolm lemmikut. Sedapuhku oli valikut teha üsna lihtne. Mitte et teised oleks halvad olnud, aga on tõesti kolm raamatut, mis väärivad veidi rohkem esile tõstmist. Lugemise järjekorras:
Stephen King – Härra Mercedes (Goodreadsis)
Tegu ei ole kindlasti parima Kingi raamatuga. Goodreadsis sai ta minult hindeks napi kolme.
Tõsi, seal on kummituslikku köitvust ning painajalikkust. Ent see iseloomustab pea kõiki Kingi raamatuid.
Valituks sai see raamat hämmastava ajalise kokkulangevuse tõttu. “Härra Mercedese” lugemise lõpetasin 16. mail. Ning vähem kui nädal aega hiljem, 22. mail, leidis aset Manchester Arena pommiplahvatus.
Pealtvaadates on need mõlemad väga sarnased. Mitte küll niivõrd, et oletada, nagu oleks Mancesteri teo toimepanija Kingist insipiratsiooni saanud. Aga kõhedusttekitavalt palju on neis sarnast küll…
Pikemalt on sel teemal kirjutanud näiteks Inquistr.
Isaac Asimov – Vaade kõrgelt (Goodreadsis)
Maikuus lugesin läbi tegelikult kaks Asimovi kogumikku (teiseks oli Gold (Goodreadsis), mis koondab lühijutte ning esseid ulmest ning kirjutamisest.
Valisin siiski “Vaade kõrgelt” ning seda kolmel põhjusel:
- Võiks ju eeldada, et populaarteaduslik raamat aegub 50 aastaga, ent tegelikult on väga paljud mõtted ja arutlused aktuaalsed tänasel päevalgi. Võib-olla isegi aktuaalsemad kui 60ndatel.
- “Gold” oli jube kehvasti toimetatud
- Tegu on suurepärase näitega, et raamat, mis ilmselt igaühel kuskil riiulis tolmu kogub võib olla väga väärt lugemine.
Asimovit on aga alati nauditav lugeda – olgu siis lühijutte, romaane, esseid vms.
Drew Wilson – Auk: Parvlaeva “Estonia” hukust 28. septembril 1994. a. teise nurga alt (Goodreadsis)
Kuigi tegu paistab olevat tüüpilise vandenõuteooria raamatuga, ei ole see seda teps mitte. Peamine rõhk on hoopis 1990ndate poliitilisel olukorral – selgitada püütakse, miks võiks mõni vandenõuteooria üldse usutav olla või kes sellest kasu saaks. Ning seletatakse usutavalt, ilma reptiilide ja lapiku Maata.
Seda, et Estonia huku (ja ametliku uurimisraportiga) on midagi mäda, ma usun. Nüüd sain ka veidi aimu, miks üldse oleks mingi kinnimätsimine mõeldav. Ning raamatu alusel on see palju triviaalsem, kui nii mitmedki ajakirjandusest läbi käinud väited.
Päisepilt: Pexels.com