Iko on nüüd suur poiss ja tegeleb usinasti rääkima õppimisega. Päris lauseid veel ei moodustu, aga sõnu lisandub iga päevaga üha juurde.
Iko sünnipäevahommikul istusime Haapsalus kohvikus ja sõime kooki.
Kohvikusse sisenes üks tõmmu nahaga, karva kasvanud meesterahvas ning otsis vaba lauda.
Iko ajas silmad pungi ja hõikas: “Ahv!”
(Õnneks oli tegu välismaalasega ning ka Iko diktsioon – nagu väikelaste puhul ikka – on võõra kõrva jaoks veidi arusaamatu)