Aasta esimene kuu on selja taha jäänud ning paras aeg on teha kokkuvõte loetud raamatutest.
Kokku sai loetud 7 raamatut, mis tähendab, et oma 100-raamatulisest aastaeesmärgist olen küll veid maas. Aga ega ma seda ülemäära tõsiselt ei võta ka.
Loetud raamatutest kolm tulid riiulilt, kaks ostsin ning kaks hankisin Raamatuvahetusest. Ajaliselt sai kaetud aga pea-aegu terve sajand – vanim raamat oli aastast 1924 (tegelikult lugesin küll 1956. aastal kaasajastatud versiooni), uusim aga välja antud 2014. aastal.
Kokku sai loetud 1638 lehekülge (ja eks tegelikult ongi lehekülgede arv mõistlikum näitaja kui loetud raamatute hulk). See teeb ca 52,8 lehekülge päevas – veidi üle minu kesmise, nii et igati okei.
Üks raamat sai loetud ca 4,4 päevaga.
Nagu juba tavaks saanud, toon välja ka oma kolm lemmikut. Seekord juhtub vist esimest korda nii, et lugesin küll Asimovit (“Kosmosehoovused“), ent TOP3 seda ei paigutagi. Mitte, et see halb oleks olnud, aga… Esile tõstmist väärivad sedapuhku teised.
Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Michael Crichton – Suur rongirööv (Goodreadsis)
Haarasin uuesti kätte oma lapsepõlve lemmiku. Kuigi seekord see minus nii suurt vaimustust ei tekitanud, kui paarkümmend aastat tagasi, on tegu siiski igati mõnusa lugemisega.
Daniel P. Mannix, Malcolm Cowley – Mustad lastid: Atlandi orjakaubanduse ajalugu 1518-1865 (Goodreadsis)
Ma ei ole üldiselt suur ajaloohuviline, aga uusi teadmisi on alati tore saada. Ning “Mustad lastid” pani nii mõnelegi asjale hoopis teise pilguga vaatama.
Marietta Shaginyan – Mess-mend, ehk jänki Petrogradis (Goodreadsis)
Pean tunnistama, et ma ei ole ammu midagi nii lõbusat lugenud. Vahva, kui keegi otsustaks sellest ka tänapäevaseid vahendeid kasutades filmi teha – see oleks kindlasti igati priima meelelahutus.
Päisepilt: Pexels.com