Magic Wheelchair: Idee

Sel semestril on mul aine “Robotsüsteemid ja sensortehnika” raames vaja teostada üks projekt. Inspireerituna sellisest toredast üritusest nagu Magic Wheelchair, plaanin valmistada analoogse ratastoolikostüümi.

Üritan siin blogis ka projekti käiku kajastada – ja kui kellelgi on ideid või mõtteid, siis kõik need on oodatud. :)

Lühidalt – Magic Wheelchair sai alguse 2008ndal aastal, kui Ryan Weimer otsustas oma poja Keatoni ratastoolist piraadilaeva ehitada. Keaton tahtis nimelt Halloweeni ajal piraat olla. Ent piraadikostüümis poiss ratastoolis ei olnud päris see – Ryan kartis, et peatähelepanu läheb poja puudele, mitte tema isiksusele või ägedale kostüümile.

Nii otsustaski Ryan Weimer, et ühel õigel piraadil peab olema ka piraadilaev.

Tänaseks on projekt leidnud mitmeid toetajaid ja kaasalööjaid. Ratastoole ehitavad vabatahtlikud ning eelmisel aastal sai neid valmis ligi 50.

Hea ülevaade projekti sünniloost on SWSCA blogis.

USAs on iga ratastooli saajaks konkreetne laps ning peamiseks tähtajaks Halloween. Eestis aga Halloweeni nii suurelt (veel) ei tähistata, nii et minu sooviks oleks teha üks ratastool, võimalikult universaalne, ning kinkida see mõnele puuetega lastega tegelevale organisatsioonile. Sealt saaksid lapsed seda karnevalideks jms üritusteks laenutada.

Eesmärk on ikka sama – et laps ei oleks “piraat ratastoolis”, vaid et ratastool moodustaks osa lapse kostüümist ning annaks talle võimaluse särada.

Olen suhelnud ka Eesti Puuetega Inimeste Kojaga. Nende poolt on täielik heakskiit; samuti aitavad nad mul leida organisatsiooni, kellele ratastool kinkida. Et see ei jääks mitte lihtsalt tolmu koguma, vaid leiaks ka reealselt kasutust ning pakuks lastele rõõmu.

 

Mida ehitan – algidee

Koostasin ka pisikese küsimustiku, uurimaks, millised tegelased ja kangelased lastele korda lähevad. Eks mul ole ka oma laste pealt umbkaudne aimdus olemas, aga tahtsin oma arvamusele kinnitust saada.

Üldistades võib öelda, et igasugused superkangelased ja rollimängud lähevad rohkem peale poistele. Muidugi – ka tüdrukud tahavad olla printsessid ja haldjad ja baleriinid ja õpetajad. Aga poiste jaoks on superkangelaste mängimine olnud ikka olulisem.

Kui mina laps olin, mängisid tüdrukud kodu ja poisid kihutasid samal ajal jalgratastega ringi, pläristajad kodarate vahel. Mootorratturhiired, kes muud!

Tänased lapsed mootorraturhiiri ei tea, aga Ninjago ninjad, Batman, Spiderman, transformerid jne pakuvad kõvasti pinget.

Kuna vastanute hulgas oli ka poisse kolm korda rohkem, kui tüdrukuid, plaanin ratastooli ehitades justnimelt poistele keskenduda. Mitte, et tüdrukud ei võiks ka superkangelased olla – selles mõttes on ratastool ikkagi universaalne.

Ühesõnaga – plaaniks on ehitada superkangelase sõiduk (auto või kosmoselaev või allveelaev vms on veel lahtine). Tegu ei saa olema aga mitte ühe kindla superkangelase autoga, vaid universaalsema masinaga. Kui laps paneb selga Ämblikmehe kostüümi, saab sellest Ämblikmehe auto. Kui aga Supergirli keebi, siis Supergirli sõiduk. Jne.

Lisaks lapse kostüümile võiks olla muudetav ka sõiduki värvilahendus (RGB LED erinevate presetidega, näiteks Hulk – roheline, Spiderman või Superman – sinine ja punane, Batman – kollane, Ninjago – punane).

Kuna õppeaineks on ikkagi “Robotsüsteemid ja sensortehnika”, peaks kasutama ka mõningaid andureid ja täitureid. Mida täpsemalt, loksub paika siis, kui sõiduki esimesed kavandid on paberile (ekraanile) jõudnud. Aga üht-teist on juba mõttes ka.

Juhtima hakkaks kogu loogikat ilmselt Arduino – hea, lihtne ja võimekas.

Enamus täitureid saavad ilmselt olema valgustusega seotud, näiteks:

  • Kaugusandurid (ilmselt UH) – annavad esipaneelil märku, kui ees, taga või külgedel on mingi objekt. A’la nagu parkimisandur, aga sellise paneeliga, nagu Micael Knighti KITTil või Fiat Tipol.
  • Kiirendusandurid – järjest süttiv valgustus (leegid vms, sõltuvalt disainist), kui liikumiskiirus kasvab
  • Kaalun ka (servo)mootorite kasutamist, ent kuna liikuvad detailid muudavad lahenduse kindlasti hapramaks, ei ole ses osas otsustanud.

Heaks probleemiks on ka toite küsimus. See peab kindlasti olema ohutu ning lihtsalt vahetatav / laetav, nii et keerukad akulahendused jäävad mängust välja. Tavaliste patareidega aga (suurt hulka) LEDe ära ei toida. Või noh, eks toidaks, aga see ei oleks eriti rahakotisõbralik. :) Aga enne selle probleemi juurde asumist tuleks üldse lahendus ja sellele vajalik voolutarve kokku lüüa.

 

Ahjaa – üks ääretult oluline teema veel. Selgus, et projektil peaks olema ka eesti keelne pealkiri. Kes oskab “Magic Wheelchairi” asemel midagi välja pakkuda, andke endast kommentaarides märku. :)

Kellel on muid mõtteid või ettepanekuid, siis need on ka väga oodatud – aga projektile eesti keelset nimetust on mul millegipärast päriselt ka vaja.

 

Päisepilt: https://www.stanwinstonschool.com

Kõik ülejäänud fotod: https://www.magicwheelchair.org/

2 thoughts on “Magic Wheelchair: Idee”

Leave a Reply to Riina Oun Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *