Sellest, kui oma Magic Wheelchairi ideed tutvustasin, on juba jupp aega möödas. Käed rüpes ma sel ajal istunud ei ole, aga päris ehitamiseni jõudnud ka mitte.
Märtsi alguses käisin külas Laagna Lasteaed-Põhikoolis. Koos Puuetega Inimeste Kojaga otsustasme, et just nemad võiksid sellise ratastoolikostüümi üle kõige suuremat rõõmu tunda. Tutvustasin ideed kooli huvijuhile ja õpetajatele ning nad olid heal meelel nõus sellist kingitust vastu võtma.
Enne igasuguse ehitamise algust oli vaja otsustada, millisele ratastoolile too korpus luuakse. Ning muidugi pidin teada saama, millised ratastoolid Laagna Lasteaed-Põhikooli lastel üldse on.
Üldistades on ratastoole kahte tüüpi – mootori jõul liikuvad ning käsitsi lükatavad.
Kuigi elektriline ratastool pakuks mitmeid eeliseid (näiteks oleks võimalik toitena kasutada ratastooli enda toidet), otsustasin korpuse ehitada käsitsi lükatavale ratastoolile.
Elektrilised ratastoolid on kõik väga erinevad ning sellisel juhul oleks keerukam luua universaalset korpust, mis sobituks mitmetele erinevatele ratastoolidele. Samuti on Laagna lasteaed-põhikoolis hetkel vaid üks laps, kes kasutab elektrilist ratastooli. Ent ka tema teeb seda ajutiselt ja vahetab lähiajal elektrilise ratastooli käsitsi lükatava vastu.
Kostüümi ehitamist lihtsustaks tunduvalt see, kui ehitamise ajaks oleks kasutada mõni päris ratastool. Teised ehitajad on teinud ka PVC torudest ratastooli maketi, aga ilmselgelt ei ole see just kõige parem lahendus.
Meil läks väga hästi – ratastoolikostüümi ehitamisel ulatas oma abikäe Invaru. Nemad olid heal meelel nõus ehitamise ajaks üht ratastooli laenama. Koos tehnik Heigo Harendiga valisime välja ratastooli, mis oma mõõtudelt ja kujult sarnanes enim Laagna kooli õpilaste kasutuses olevatega.
Laagna lasteaed-põhikooli lapsed kasutavad kahes mõõdus ratastoole, mida tinglikult võib nimetada väikesteks ja keskmisteks.
Ülaloleval joonisel on toodud Laagna Lasteaed-Põhikooli laste ratastoolide ligikaudsed mõõtmed sentimeetrites. Võrdse mõõtme puhul on joonisel välja toodud vaid üks suurus, erinevate mõõtmete puhul on esimesena välja toodud keskmise suurusega ratastooli mõõde ning selle järel sulgudes väikese ratastooli sama mõõde.
Veelkord – suured tänud Invarule ja Heigo Harendile – tänu teie abile on ratastoolikostüümi ehitamine jupp maad lihtsam. Ning erinevate lahenduste katsetamine hõlpsam.
Vahepeal lõppes mul koolis ka too Robotsüsteemide ja sensorethnika aine, mille raames see ratastoolikostüümi ehitus sai ette võetud.
Õppeaine eesmärgiks ei olnud valmis lahendust ehitada (6 nädalat on selleks liiga lühike aeg), vaid koostada detailne plaan (koos kõikide vajalike andurite ja täiturite jms lahendustega). See sai ka tehtud ja kenasti kaitstud.
Nii et tänaseks on olemas kindel plaan, mida me ehitama hakkame ja mida meil selleks vaja on. Vähemalt tehniliselt. Disaini osa on veel veidi lahtine ja selgub töö käigus – eks see sõltu katsetamisest, saadaval olevatest materjalidest ning ka eelarvest.
Peab ütlema, et kogu see planeerimine ja komponentide/lahenduste otsimine võttis oluliselt kauem aega, kui esialgu arvasin. Näiteks pidin toitelahenduse kaks korda ümber mõtlema – esialgu plaanisin 12V pinget, ent lõpuks jäin siiski 5V peale.
Kõigest sellest aga kirjutan kindlasti järgmistes postitustes pikemalt – ning jagan ka ehitusprotsessi käiku. Tuleval nädalavahetusel hakkame eeldatavasti raami (šassiid) ehitama.
Kes tunneb, et tahaks kaasa aidata, siis oleme igati abipakkumistele avatud. Toon välja kolm asja, mille üle eriti rõõmsad oleksime.
Esiteks, abikäed. Hetkel oleme ratastoolikostüümi ehituse võtnud ette Irisega kahekesi. Minu hooleks on siis pigem elektroonika ja programmeerimine ning Irise teha disain ja korpuse materjalide ning valmistustehnoloogiate valik. Ehitame kahekesi. Mida rohkem meid aga on, seda kiiremini ja paremini saame tehtud.
Teiseks, ruum. Meil on küll töötuba, aga see on kitsas ja niivõrd suure asja ehitamiseks hästi ei sobi. Elektroonikat joota, maske modelleerida või programmeerida seal saab. Ent eks ole ette tulnud ka selliseid olukordi, kus ka väiksemate tööde puhul jääb töötuba väikseks. Näiteks ühel hommikul tahtsin pesema minna, aga Priit oli ees.
Eks vajadusel saab hakkama muidugi, aga kui kellelgi juhtub seisma mõnd tühja ruumi / garaaži / töökoda, siis oleksime tänulikud.
Kolmandaks, eelarve. Praeguse prognoosi kohaselt kulub kostüümi valmistamiseks ca 700€. Elektroonika võtab sellest umbes 150-200 eurot, ülejäänu läheb korpuse materjalidele. Saab muidugi ka odavamalt, ent tahame, et tulemus oleks äge ja vastupidav. Ühest küljest ei ole see just ulmeliselt suur summa, teisalt aga igati arvestatav väljaminek. Nii et kui keegi (mõni etevõte) tahaks oma õla anna panna, oleks seegi suureks abiks.
Seda, mida toetajatele vastu pakkuda saame, ei ole just esmapilgul palju. Kindlasti toon toetajad välja siinsamas oma blogis (lugejaid küll eriti palju ei ole, just saying). Mis aga kõige olulisem – toetajad saavad kaasa aidata laste nägudele naeratuse toomisel. :)