Kipun oma lugemiskokkuvõtetega ikka ajas maha jääma – lisaks maikuule on ka juuni juba ammu selja taha jäetud. Sedapuhku siiski kahte kuud korraga kokku ei võta – loodan lähiajal ka juunikuu kohta eraldi postituse teha.
Tagasi vaadates, maikuu oli lugemuse suhtes igati tubli – eriti arvestades, et üks loetud raamatutest oli võrlemisi paks ingliskeelne teos. Ja inglise keeles lugemine võtab mul ikka oluliselt kauem aega, kui eesti keeles.
Kokku sai läbi loetud 7 raamatut, mis tähendab, et 2018 aastal olen lugenud 29 raamatut. Oma saja-raamatu eesmärgist olen seega umbes 11 raamatu võrra maas.
Loetud raamatutest tuli üks riiulilt, ühe sain kingituseks, kolm raamatuvahetusest ja kaks ostsin.
Kokku sai loetud 1720 lehekülge – see teeb ca 55,5 lehekülge päevas. Üsna hästi – ja ka lehekülgede arvult oli mai minu selle aasta loetuim kuu. 2018 olen kokku lugenud 6368 lehekülge.
Üks raamat sai loetud ca 4,4 päevaga.
Nagu juba tavaks saanud, toon välja ka oma kolm lemmikut. Sedapuhku oli lemmikuid ikka väga keeruline valida – seitsmest loetud raamatust oli vaid üks saast. Ja üks oli Perry Masoni lugu, milliseid ma olen juba küllaldaselt kiitud.
Nii et jäi viis raamatut, millest pidin kolm parimat välja valima. Lihtne see ei olnud, aga kuidagi ma oma valiku tehtud sain.
Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Alternatiivne kaanekujundus ka – sedapuhku inspireeris mind enim “13. sõdalane”:
Michael Crichton – 13. sõdalane (Goodreadsis)
Michael Crichton on üks mu lemmikkirjanikke. “13. sõdalane” oli väga omanäoline ja põnev jutustus. Soovitan.
Simon Beckett – The Restless Dead (Goodreadsis)
Ma arvan, et see on minu kõige kiiremini läbi loetud inglise keelne raamat. Ta oli lihtsalt niivõrd põnev ja kaasahaarav.
Õnneks on samas sarjas veel mitmeid teisi lugusid, nii et põnevust jätkub ka tulevikuks.
S. K. Tremayne – Külmakaksikud (Goodreadsis)
Kaalusin, kas valida nimekirja “Külmakaksikud” või Manfred Gregori “Sild”. Jäid Külmakaksikud, kuna see oli kaasahaaravam – kuigi ma arvan, et “Sild” oli raamatuna ikkagi parem.
Raamatu mockup – http://covervault.com/