Lugemuse osas oli september igati tubli kuu – eks seda tõesta ju ka üheksa loetud raamatut ning 1667 lehekülge.
Sellele vaatamata juhtus aga ikkagi nii, et lugemist ootavate raamatute hulk mitte ei kahanenud, vaid kasvas. Juba ainuüksi Raamatuvahetuse kaudu sain septembris 18 uut raamatut; lisaks veel mitu kastitäit väärt kirjandust emalt (sh ka “Seiklusjutte maalt ja merelt” sarja). Nii et on, mida lugeda!
Septembris lugesin päevas keskmiselt 55,6 lehekülge ja ühe raamatu lugemiseks kulus 3,3 päeva. Sellise tempoga oleks 100-raamatut-aastas eesmärk küll kenasti täidetav, aga ega kuud ei ole vennad. Ja ka nii on järge ootamas veel sadu suurepäraseid (ja mis siin salata, ka mitte nii suurepäraseid) raamatuid.
Kaante järgi ju raamatut hinnata ei tasu ja selleks, et öelda, kas tegu oli väärt kirjandusega või mitte tuleks ta esmalt ikka läbi lugeda.
Niisiis, see päev, mil riiulil enam ühtki lugemata raamatut ei ole, on veel kaugel. 2018 aastal tervikuna on ju ka üsna palju loetud (58 raamatut; 12569 lehekülge), aga raamaturiiulist täidab see heal juhul vaid 1-2 riiulivahet.
Mis aga eriti rõõmustav – kui suvekuudel sattus mul kätte pigem keskpärast kirjandust, siis septembris tuuled pöördusid ja läbi sai loetud täitsa mitu pärli. Ning pärlid ei tulnud sugugi mitte (ainult) Raamatuvahetusest saadud uuema kirjanduse hulgast. Üks nauditavamaid ja lõbusaimaid lugemisi oli näiteks 1864. aastal välja antud Aleksis Kivi “Nõmmekingsepad”.
Tegelikult oli loetud raamatutest Raamatuvahetusest saaduid vaid 4; teist sama palju haarasin riiulilt ning ühe sain laenuks. Omamoodi huvitav on see, et valides välja kolme lemmikut juhtus kuidagi nii, et topi leidis tee üks teos igast “allikast”.
Aga nüüd siis kolme septembrikuus sügavaima mulje jätnud raamatu juurde. Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Samuti on minu raamatuarvustused leitavad Raamatuvahetuse blogist. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Enim inspireeris mind sedapuhuku Geary Graveli “Batman – Mineviku varjud”:
Geary Gravel – Batman – Mineviku varjud (Goodreadsis, Raamatuvahetuses)
Siiani ainuke eesti keeles ilmunud Batmani-raamat ja üks vähestest piiskadest meiekeelsest koomiksikirjandusest üldse.
Lugedes hakkab koomiksiriba täies hiilguses silme ees jooksma; täiega nauditav ajaviitelugemine.
Me armastame maad 2. Viimane laev (Vene ulme antoloogia) (Goodreadsis, Raamatuvahetuses)
Mihhail Puhhovi “Üles visatud” oli lugu, mille pärast mulle seda kogumikku eelkõige soovitati. Ja tõepoolest – sellest sai üks mu lemmikumaid ulmejutte üldse.
Kogumikus on aga mitmeid teisigi väärt lugusid ning ka antoloogia ise on kenasti tasakaalus. Lood tõepoolest täiendavad teineteist ning kogumik moodustab kena terviku.
Aleksis Kivi – Nõmmekingsepad (Goodreadsis, Raamatuvahetuses)
Lõbus ja ajale hästi vastu pidanud näidend. Tore on lugeda, et Kullervo ja Kalevipoja aegadest on inimesed ikka kultuursemaks muutnud – rusikad sügelevad küll, aga kedagi maha ei lööda ega ära ei vägistata.