Pelgalt numbreid vaadates võiks öelda, et oktoobris sai loetud täitsa tublilt – 1156 lehekülge ja 7 raamatut.
Aga numbrid on vaid paljas statistika – tegelikult olid loetud raamatutest kaks õhukesed laste luulelood ning üks korduvalt läbi loetud raamat.
Nagu ikka, olid raamatud pärit väga erinevatest kohtadest – neli tulid riiulilt, üks (korduvalt läbi loetud “Lõbus “kamp””) ostetuna antiikvariaadist ning kaks tulid Raamatuvahetusest. Kusjuures üks neist sattus minu kätte eksikombel – saatja pistis posti kogemata vale raamatu. Aga vahel on ju ka eksitused väärt elamusi tekitavad.
Tegelikult oli oktoobris palju igasuguseid muid tegemisi (kool käib (millega seoses mängisin läbi vist oma elu esimese arvutimängu ja panin kodutööna kokku ka pisukese arvustuse), Kruvikeeraja keerab kruvisid ning eks tööd tule ju ka teha), nii et lugemiseks lihtsalt ei jäänud nii palju aega.
Nii et päevas keskmiselt loetud lehekülgede arv – 37 – jäi üsna nadiks. Samas – statistika on ju väänatav ja see, et lugesin ühe raamatu läbi keskmiselt 4,4 päevaga on ju igati kena number.
2018 loetud raamatute arv tõusis oktoobri lõpuks 65 raamatu ja 13 725 leheküljeni.
Kõik loetud teosed olid omanäolised ning päris halbu nende hulka (pea-aegu) ei sattunudki. Ent samas – üle ühe väga särava teose ka ei olnud.
Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Samuti on minu raamatuarvustused leitavad Raamatuvahetuse blogist. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Kolme lemmiku asemel toon seekord (olude sunnil, ütleme nii) välja vaid ühe – oktoobrikuus loetud teostest oli säravaim August Gailiti “Karge meri”:
August Gailit – Karge Meri (Goodreadsis, Raamatuvahetuses)
“Karge meri” on üsna mitmetes listides a’la “100 raamatut, mida iga eestlane peaks enne surma lugema”. Olles selle nüüd ka ise läbi lugenud, olen kahe käega nõus.
See oli lihtsalt kuidagi nii hea, mitmetasandiline ja naelapea pihta teos, et pakub ilmselt igaühele midagi.