Ma ei ole väga kogenud juht ja täna sõitsin vist esimest korda maanteel veidi pikemat otsa.
Autos oli lämmatavalt palav.
Lapsed olid tagaistmel; Mia magas ja Iko oli ka mõnda aega vaikne olnud.
Ühel hetkel hakkas Iko öökima – tõsiselt rõvedalt ööima. Nagu ta oksendaks ja tal oleks samal ajal ka krambid.
“Iko, mis on?! Mis juhtus?” küsisin, valmis juba pidureid blokki lööma. Äkki tõesti sai kuumarabanduse või midagi.
“Midagi ei juhtunud,” vastas Iko särades, nagu tõepoolest poleks midagi juhtunud, “Ma lihtsalt proovisin endale kätt kurku toppida!”