September oli lugemuselt augustiga üsna sarnane. Eks siin oli oma osa ka selles, et kolisin kesklinnast veidi kaugemale ning igapäevane bussis veedetud aeg suurenes üsna korralikult.
Nagu augustiski, sai ka septembris läbi loetud 7 raamatut. Lehekülgi oli siiski mõnikümmend vähem – 1636. Kuna septembris on üks päev vähem, siis tuli päevane lugemishulk üsna sama – päevas lugesin ca 54,5 lehekülge ning ühe raamatu lugemiseks kulus keskmselt neli ja pool päeva.
Sedapuhku ei olnud loetud raamatud aga väga eriilmelised – kolm “Kosmoseodüsseia” sarja raamatut, kolm Ave Alavainu luulekogu ning üks näidendikogumik. Kolm raamatut tulid Raamatuvahetusest, ühe haarasin riiulilt ning kolm laenutasin raamatukogust.
Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Samuti on minu raamatuarvustused leitavad Raamatuvahetuse blogist. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Sedapuhku toon kolme asemel välja kaks lemmikut. Enim inspireeris mind ja pani alternatiivset kaanekujundust joonistama Arthur C. Clarke “Kosmoseodüsseia” seeria:
Arthur C. Clarke – “Kosmoseodüsseia” (4 raamatut) (Goodreadsis, Raamatuvahetuses)
Eesti keeles on ilmunud saaga kolm esimest raamatut; viimane, “3001”, on saadaval vaid muukeelsena.
Clarke on ise öelnud, et raamatud ei ole mitte otsesed järjed, vaid paralleeluniversumites aset leidvad variatsioonid samal teemal. See andis talle võimaluse teaduse arengutega kaasas käia. On raamatud kirjutatud ju kolme aastakümne vältel – ning need aastakümned tõid just kosmosetehnoloogias murrangulisi avastusi. Esimese raamatu ilmumise ajaks oli Kuulegi minek vaid helesinine unistus!
Kui teadus midagi varasemas raamatu(te)s kirjutatust ümber lükkas, siis jättis Clarke selle lihtsalt järjest välja. Pole vaja otsida põhjendusi ega neile tarbetult aega raisata. Ma arvan, et tervik muutus täinu sellele tugevamaks.
Kokkuvõtteks on kosmoseodüsseia palju rohkemat, kui kosmoses toimuv seiklus. See on pilguheit inimkonna olemusse, täpselt nii, nagu (minu jaoks) üks hea ulme olma peab. Tasub lugeda ja tasub lugeda kogu saagat.
Ave Alavainu – Sutsakad (Goodreadsis, Raamatuvahetuses)
Öelda vähesega palju on üks keerulisemad asju üldse.
Sutsakad just seda teevadki – oma mõnusal (enese)iroonilisel moel.
Raamatu mock: covervault.com