Lugemiselamused – Jaanuar 2020

Ja ongi lõpuks ometi jõudnud järg 2020. aasta esimese kuuni. Aasta algus oli väga paljutõotav – jaanuaris sai läbi loetud 8 raamatut ja 1569 lehekülge.

Kui võtta pisuke matemaatika appi, saab kergelt selgeks, et ühe raamatu lugemiseks kulus natuke alla nelja päeva ning päevas lugesin umbes 51 lehekülge. Ei midagi üllatavalt suurt, aga pärast mõningast lugemismõõna väga tore vaheldus. :)

Kuna mulle meeldib lugedes vaheldus (eriti meeldib tegelikult ulme, aga sellele järgneb kohe see, et raamatud oleksid seinast seina), sattus mu ette ka väga erinevaid teoseid. Nende hulgas oli üks koomiksiraamat (Issartial & Thomas GX “The summer of code”; 2019), üks ulmekogumik (“Täheaeg 16: Hirmu planeet”; 2017), kaks lasteraamatut (Zacharias Topelius “Aallotari jäljed”; 1957 ja Jüri Piik “Tagametsa tiivuline pere”; 1955), kaks maailmakirjandusteost (?) (Leo Agren “Ballaad”; 1962 ja James Alridge “Mõned mu parimad sõbrad on inglased”; 1962), üks tänapäevane põnevik (Gillian Flynn “Kadunud”; 2012) ning üks vandenõuteooriakas (Christopher Knight & Alan Butler “Kes ehitas Kuu?”; 2005).

Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Samuti on minu raamatuarvustused leitavad Raamatuvahetuse blogist. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.

Kuigi jaanuaris sai läbi loetud paras ports raamatut, on kolme lemmikut keeruline välja tuua. See-eest toon hoopis kaks.

 

Issartial & Thomas Gx – “The Summer of Code” (GoodreadsisRaamatuvahetuses)

“The Summer of Code” on CommitStripi kolmas paberkujul raamat. Teine, mida mina lugenud olen – esimene ilmus vaid prantsuse keelsena.

Ma olen üsna kindel, et iga programmeerija / IT inimene leiab siit kamaluga äratundmisrõõmu.

Kuna trükitult seda raamatut Eestis vaevalt väga liigub, siis soovitan pilgu peale visata ka veebikoomiksitele – eks raamat ju ka omamoodi best of kogumik ole: http://www.commitstrip.com

 

Gillian Flynn – “Kadunud” (GoodreadsisRaamatuvahetuses)

Olles varem kaks Flynni raamatut läbi lugenud, olid ootused üsna kõrgel. Ja ma ei pidanud sugugi pettuma – vastupidi, niigi kõrgele seatud latt sai mitmekordselt ületeatud.

Suurepärane, põnev, ootamatute pööretega lugu. Ja kindlasti tasub esile tõsta, kuivõrd hästi Gillian Flynn suudab õhustikku luua. Kõik tegelased on elus ja usutavad; kõik motiivid selged ja tegevusliinid põhjendatud.

 

Raamatu mock: covervault.com

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *