Lugemiselamused – Aprill 2020

Aprillikuus oli koroonakarantiin täies hoos ja see tähendab, et lugemiseks eriti aega ei jäänud. Eks ole üsna kõnekas juba seegi, et kolmest raamatust said kaks loetud lastele unejutuks. Kolmas oli mõnesajaleheküljeline ulmekogumik, mis tavaliselt läheks kui lennates.

Jagades loetud 519 lehekülge aprillikuu päevade arvuga, selgub, et päevas lugesin umbes 17 lehekülge. Neist 9 lastele ja 8 endale. Siuke see lapsevanemate elu koroonakarantiinis oligi.

Matemaatiliselt ütleks siis veel, et ühe raamatu lugemiseks kulus keskmiselt 10 päeva, aga seegi on vale – tegelikult lugesin ju oma ulmekat ja laste raamatuid paralleelselt.

 

Nagu juba öeldud, olid kaks loetud raamatutest lasteraamatud (Inga Lunge “Nupukas Nora”, 2018; Aino Pervik “Arabella, mereröövli tütar”, 1982) ja üks nõukogude ulme kogumik (“Diogenese latern”, 1976).

Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Samuti on minu raamatuarvustused leitavad Raamatuvahetuse blogist. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.

 

Ilmselgetel põhjustel ma seekord KOLME lemmikut välja ei too – see tähendaks, et kõik raamatud olid lemmikud. Aga tegelikult ju ei olnud. Sedapuhku tõstan esile hoopis kõige lemmikuma:

 

Aino Pervik – “Arabella, mereröövli tütar” (1982) (Goodreadsis)

Ma arvan, et Arabella loos oli sügavust vähemalt sama palju, kui neil meredel, millel Taaniel Tina “Skorpion” seilas. Ja kuigi raamatu sisekaanel on hoiatus, et raamat ei sobi väikestele lastele, siis mina vaidlekeks vastu – nautisin ise ja nautisid ka minu nelja- ja seitsme aastane laps.

“Igaühe võimuses on teha, et maailmas oleks vähemalt üks hea inimene: olles ise hea!”

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *