Milliseid Tallinna muuseume väikelastega külastada?

 

Kuna minu puhkuse algusele sattus ka koolivaheaeg, võtsin oma lapsed (poiss Iko 5, tüdruk Mia 8) näppu ja seiklesime kümnes Tallinna muuseumis. Päris palju – ja tegelikult oli see otsapidi seotud ka minu praktikaga; tahtsin teada, millised eksponaadid (minu) lapsi paeluvad ja millised mitte.

Alljärgnevad avamused / hinnangud lähtuvad puhtalt sellest, kas neid muuseume tasuks külastada väikelastega (näiteks vanuses 4-8). Ehk siis – kuna me hetkel elame solvumisajastul, ütlen igaks juhuks ära, et see, kui mõni muuseum ei sobi väikelastele, ei tähenda, et tegu oleks igava/halva/nõmeda kohaga. Sest tegelikult on meie muuseumite tase väga kõrge.

Aga hakkame siis pihta. Iga muuseumi kohta andsid lapsed ka hinnangu kümne palli skaalal. Paremusjärjestus sai selline:

 

10. Maarjamäe tallihoone

Piletihind: Täispilet 8€, perepilet (2 täiskasvanut ja alaealised lapsed) 16€, sooduspilet 6€. Kuni 8-aastased lapsed (k.a) tasuta. Kehtib samal päeval Maarjamäe keskuse kõikide hoonete/näituste ( Maarjamäe loss, Filmimuuseum, tallihoone) külastamiseks (erihind kuni 2020 lõpuni)
Maksumus meie kambale: 6€ (koos kõigi teiste Maarjamäe keskuse näitustega)

Viidetud aeg: 15 min

Laste hinnang: 2/10

 

Tallihoones oli ajutine näitus „Vabaduse kõla! Eesti levimuusika ajalugu“. Seda meil tegelikult polnud plaanis külastada, aga kuna juba olime Maarjamäe keskuses ning pilet kehtis kõigis hoonetes, otsustasime läbi põigata.

Mulle tundus see tegelikult huvitav, oleks tahtnud lugeda ja süveneda. Aga lastel polnud seal tõesti midagi teha – peale ühe tankiroomiku midagi katsuda ei saanud ja lihtsalt klaasi taga olevaid asju (isegi, kui nad on kenasti paigutatud) ka vaadata ei viitsitud.

Nüüd läheb eksponaat vahetusele (viimane päev selle külastamiseks on 30. oktoober).

 

9. Filmimuuseum

Piletihind: Täispilet 8€, perepilet (2 täiskasvanut ja alaealised lapsed) 16€, sooduspilet 6€. Kuni 8-aastased lapsed (k.a) tasuta. Kehtib samal päeval Maarjamäe keskuse kõikide hoonete/näituste ( Maarjamäe loss, Filmimuuseum, tallihoone) külastamiseks (erihind kuni 2020 lõpuni)
Maksumus meie kambale: 6€ (koos kõigi teiste Maarjamäe keskuse näitustega)

Viidetud aeg: 1h

Laste hinnang: 5,5/10 (Mia 6, Iko 5)

 

Filmimuuseumi idee on ise-enesest tore ja ka ülesehitus põnev (liigutakse edasi justkui mööda ajajoont, alates stsenaariumi kirjutamisest kuni valmis filmi turundamiseni), ent laste hinnangul oli see väga igav.

Ainus asi, mis lastele tõeliselt meeldis, oli green screenil filmimine – seal sai end mõne filmi sisse „istutada“. Eriti meeldis neile stseen Seenelkäigust, kus Raivo E. Tamme tegelane ohjendamatult „Viivi!“ karjub. Sellest tegime oma 5 erinevat versiooni – ja vahva on see, et valmis klipid sai ka mailile saata.

Mina oleksin hea meelega pikemalt uurinud ja avastanud, aga pean nõustuma, et väikeste laste jaoks ta just kõige parem valik ei olnud. Selliseid asju, mida saaks ise katsuda või proovida tõepoolest eriti polnud. Mitmed ruumid eeldasid ka lugemist ja süvenemist – mis ei ole ju sugugi halb, lihtsalt väikelastega külastamiseks ei pruugi see olla parim valik. Või võiks ehk võtta giidi, kes suudaks igas toas ka lapsed tegevusse kaasata?

Meie käisime ta tunnikesega läbi. Lapsed oleks küll hea meelega mõned(kümned) Seenelkäigu videod teinud, aga muu neid absoluutselt köita ei suutnud.

 

8. Nukuteatri muuseum

Piletihind: Kõigile 5€ (seoses koroonapiirangutega). Kuni 3-aastased lapsed (k.a) tasuta.
Maksumus meie kambale: 15€

Viidetud aeg: 30 min

Laste hinnang: 6,5/10 (Mia 7, Iko 6)

 

Kuna külastasime muuseumi ajal, mil endiselt on õhus koroonahirm, olid Nukuteatri muuseumis suletud kõik atraktsioonid, kus sai ise midagi teha. Seega oli tegemist kõige klassikalisema vaata-aga-ära-puutu muuseumiga.

Kahjuks ei olnud ka pea ühtegi liikuvat atraktsiooni – isegi kui ise katsuda ei saa, siis oleks olnud põnev näha, kuidas erinevad nukud (marionetid, pulga otsas olevad jms) ellu ärkavad.

Mänguasjad lastele üldjuhul meeldivad ning seetõttu neil seal just igav ei olnud. Eks vist iga lapsevanem teab, et ka mänguasjapoes võivad lapsed tunde lihtsalt erinevaid asju uurida. Aga väga põnev seal ka ei olnud.

Tuttavaid nukke kohtasime samuti (Buratiino, Hunt Kriimsilm) ja nende äratundmine rõõmustas lapsi väga. Pean kahjuks tunnistama, et me ei olegi vist lastega mõnd Nukuteatri etendust vaatama jõudnud – kui oleks ja kui muuseumis oleks seetõttu ka rohkem tuttavaid ees oodanud, oleks kindlasti huvitavam olnud.

Veidi enam ärevust tekitas õuduste kelder, samuti meeldis Gulliveri reiside hiiglaslik Gulliveri nukk.

Poole tunniga sai kogu muuseum läbi jalutatud; sellist tunnet, et tahaks veel midagi või pikemalt vaadata ei tekkinud ei minul ega lastel. Ja kuna ka ise midagi teha ei saanud, ei olnud miskit, mis meid seal kinni oleks hoidnud.

 

7. Energia avastuskeskus

Piletihind: Täispilet 9€, perepilet (2 täiskasvanut ja kuni 3 alaealist last) 25€, sooduspilet 7€, koolieeliku pilet (5-6 aastane laps) 3€. Kuni 4-aastased lapsed (k.a) tasuta.
Maksumus meie kambale: 17€

Viidetud aeg: 2h

Laste hinnang: 7/10

 

Energia avastuskeskus keskendub, nagu nimigi ütleb, energiale – mis see on, kust seda saab ja kuidas seda kasutada. Peamiselt on fookuses loomulikult elektrienergia.

Muuseumi esimesel korrusel on püsi(?)näitus helidest. Kuigi üsna vahva oli erinevaid helisid tekitada, sai sellest üsna kiirelt üle libisetud. Veidi rohkem põnevust pakkus fakiiri voodi. Algul oli täitsa hirmus naeltele magama heita, aga kui julgus kokku võtta osutus see üsna mugavakski.

Ka peeglitega eksponaadid olid vahvad. No vaadake ise, kui sarnased me Ikoga oleme:

Ja mis juhtuks, kui maailmas oleks neli Miat:

Lemmikatraktsioonideks osutusid üllatavalt aga kaks kõige lihtsamat asja.

Esiteks selline mänguautomaat, kus sai käpaga proovida esemeid üles tõsta. Teate küll, pea-aegu igas kaubanduskeskuses on selline; paned mündi sisse ja võid hea õnne korral mõne mänguasja võita. Energia keskuses münti sisse panema ei pidanud, aga haaratud asju endale ka ei saanud. Iko oli seetõttu küll veidi pettunud ja ütles, et kui tema oleks selle muuseumi töötaja, siis ta teeks nii, et lapsed saavad asjad ikka endale. Aga käppa juhtida oli lahe ikka.

Ja teiseks käsitsi vändatav konveierlint, mida mööda liikusid edasi liivakotikesed. Oli mõeldud, et tegu on põlevkivikamakatega; aga meie lapsed mängisid, et need on hoopis leivad. Midagi muud seal ei olnudki, ajad vänta ringi ja lint liigub edasi. Aga millegipärast paelus see lapsi meeletult.

Saime osa ka välgu (Faraday puuris) ja staatilise elektri demonstratsioonist. Staatilise elektri puhul pakkus lastele palju nalja, kuidas juuksed ja kleidid üles tõusid. Välgu demonstratsioon oli ka äge, sest nii lähedalt ja lillat välku ei olegi varem näinud. Aga sel ajal pidi kõrvad kinni suruma ja kõrvadel ning kätel hakkas valus.

Enamik avastuskeskuses olevaid atraktsioone olid nii minu kui ka laste hinnangul küll huvitavad, ent teist korda proovima ei kutsunud. Tekitad heli või väntad pirni põlema ja liigud järgmise eksponaadi juurde.

Muuseumi sissekäigu juures ripub laes LED lampidega kaetud manneken. Ütlesin lastele, et tegu on Tähelapsega. Kunagi oli ta David Bowman, aga lendas Jupiterile liiga lähedale, leidis selle kuult Monoliidi ja muutus Tähelapseks. Ja nii juhtuski, et lapsi ei huvitanudki minu selgitused eksponaatide kohta – nad tahtsid hoopis teada, miks ja kuidas David Bowman ikka Tähelapseks muutus. Ju siis tuleb järgmiseks unejuturaamatuks „Kosmoseodüsseia: 2001“ ette võtta (tegelikult on veel vara).

Energia avastuskeskuses veetsime kaks tundi ning selle ajaga jõudsime kõigile korrustele kenasti tiiru peale teha. Kuna muuseum suleti, pidime lahkuma – aga lapsed oleks tahtnud seal oma sõnul veelgi aega veeta. Ja seda just oma lemmikatraktsioonide – robotkäpa ja konveierlindi juures.

 

6.-5. Maarjamäe loss

Piletihind: Täispilet 8€, perepilet (2 täiskasvanut ja alaealised lapsed) 16€, sooduspilet 6€. Kuni 8-aastased lapsed (k.a) tasuta. Kehtib samal päeval Maarjamäe keskuse kõikide hoonete/näituste ( Maarjamäe loss, Filmimuuseum, tallihoone) külastamiseks (erihind kuni 2020 lõpuni)
Maksumus meie kambale: 6€ (koos kõigi teiste Maarjamäe keskuse näitustega)

Viidetud aeg: 2h

Laste hinnang: 7,5/10 (Mia 9, Iko 6)

 

Maarjamäe lossis on võimalik kaeda lausa kolme näitust.

Püsinäitus „Minu vaba riik“ annab ülevaate Eesti Vabariigi sajast aastast, sünnist kuni tänapäevani (miinus paar aastat).

Minu hinnangul oli tegu väga põneva ja atraktiivselt kujundatud näitusega. Ka lapsed leidsid sealt oma – Mia avastas nuputamismängu (mis kahjuks küll poole peal katkes; üks vihje oli vist jalutama läinud) ning Ikot paelusid erinevad relvad.

Selle nuputamismänguga oli parajalt kummaline lugu – Mia avastas esimese vihje puht juhuslikult. Kuna meile sisenedes sellise tegevuse kohta midagi ei öeldud, arvasime, et see vihje on lihtsalt ununenud ja mäng ei ole tegelikult enam aktiivne. Aga ajame siiski jälgi, seni kuni saab. Nüüd loen kodulehelt, et kassast oleks saanud küsida mängulehe. Tegelikult ma ei mõista, miks eeldatakse, et iga külastaja on eelnevalt kõigi võimaluste ja põnevate tegevustega tutvunud? Me oleks hea meelega nuputanud ja lehte täitnud, aga no ei tule ise selle pealegi, et midagi sellist küsida.

Lapsi näitus siiski väga kaua oma kütkes hoida ei suutnud. Kuna (lastele mõeldud) tegevusi oli seal vähe, tahtis Iko muuseumist kiiresti läbi liikuda. Mia aga otsis oma nuputamismängu vihjeid – ja kui üks neist oli kadunud (tõepoolest, mina ka ei leidnud) hakkas mõlemi rahulolematus kasvama.

Kui täiskasvanutele julgen Maarjamäe lossi külastust raudselt soovitada, siis väikelastele on kindlasti põnevamaid kohti. Ja uskuge mind – see on näitus, mida tahaks pikemalt uurida; lastega seda läbi marssides piinate nii end kui ka lapsi.

Ka ajutine näitus „Anne Veski. Tähelend“ ei pakkunud lastele suurt midagi. Peamine rõhk oli diiva esinemiskostüümidel. Ainuke asi, mis natukenegi elevust tekitas, oli võimalus green sceeni abil mõnda Anne Veski muusikavideosse sisse hüpata. Kuna see tulemus realistlik ei olnud (üks pilt pandi lihtsalt teise peale; sisust vms olenemata), kadus see elevus üsna ruttu.

Lossis on ka „Laste vabariik“ – ehk mängutuba, mille rõhk on vabariiklusel. Lisaks sellele, et iga laps saab küsitluse abil omale sobiva riigi luua (ekraanil muidugi), ei puudu sealt ka aktiivsed tegevused – liumägi, kiikhobu, mängumajad… Iseenesestki mõista meeldis see lastele väga.

See on ka Maarjamäe lossi suureks plussiks – lapsed võib julgelt Laste vabariiki jätta ja minna ise mööda teisi näitusi kolama.

 

6.-5. Loodusmuuseum

Piletihind: Täispilet 10€, perepilet (2 täiskasvanut ja kuni 4 alaealist last) 22€, sooduspilet 6€. Kuni 8-aastased lapsed (k.a) tasuta.
Maksumus meie kambale: 6€

Viidetud aeg: 1h

Laste hinnang: 7,5/10 (Mia 10, Iko 5)

 

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et Loodusmuuseumi külastus oli meil tol päeval juba kolmas muuseum. Mia oli seal alles hiljuti sünnipäeval käinud ning Iko hakkas pikast päevast väsima – seega võivad siinkohal laste arvamused veidi kriitilisemad olla, kui puhanud peast oleks olnud.

Samuti lubas Mia suure suuga, et muuseumis on selline asi, kus saad (VR prillidega) lennata nagu nahkhiir. Paraku oli meie külaskäigu ajal VR tuba kinni. Eeldasin, et see on nii koroona pärast, aga praegu muuseumi kodulehte uurides selgub, et filme näidatakse küsimise peale (reeglina igal pool- ja täistunnil) ning pileti hinnas sisaldub lausa kahe filmi vaatamine. Seega oleksime saanud näiteks ka ürgmerre sukelduda; oleks tulnud lihtsalt küsida!

Iko oli igatahes üsna pettunud, et ta nahkhiirena lennata ei saanud, kuigi Mia lubas, et saab!

Ajutise näitusena (kuni 30.09.2021.) on Loodusmuuseumis „Hirmus armas nahkhiir“. Kuigi ka seal oli vahvaid eksponaate, on Loodusmuuseumi peamine võlu ikkagi selles, et saab lähedalt näha meie metsades elutsevaid loomi. Olgu või topisena.

„Mulle väga meeldisid need loomad, kuigi nad olid surnud ja natuke kurb oli ka, et nad on tapetud, aga ikkagi lahe, et nad on mõndade efektidega [poosidesse] saadud… Näiteks nagu kuidas lind hakkab lendama,“ võttis Mia teise ja kolmanda korruse hästi kokku.

Mia väidab ka, et üks rebastest pilgutas talle silma – nii et mine tea, äkki on mõni topis kogemata veel natuke elus.

Ainus negatiivne asi, mille Mia välja tõi, oli see, et ta on Loodusmuuseumis juba mitu korda käinud ja midagi uut seal ei olnud. Aga sellele vaatamata läheks ta hea meelega varsti jälle.

Ühe uue teadmise ta siiski sai – siiani arvas ta, et Eestis on ainult väga väikesed põrnikad, aga tuleb välja, et tegelikult on päris suured ka. Ja ei saa jätta mainimata, et olin talle paar päeva varem öelnud, et meil on suuri põrnikaid ka (näiteks Ninasarvikpõrnikas), aga mind ei usutud. Aga kui Loodusmuuseumis nägi, siis kohe uskus!

Topised meeldisid Ikole ka. Eriti hunt, metssiga (seda on ta tahtnud ammu näha; Loomaaias olev isend on aga vana ja magab kogu aeg) ja põder („Ma ei uskunudki, et ta nii suur on!“). Kui üldiselt annaks Iko Loodusmuusemile hindeks 5/10 („Tahaks, et seal saaks mängu mängida!“), siis põder saaks tema käest 10+.

Minu lemmikuks oli siniraag – ma ei teadnudki, et meie metsades ka nii kirev lind elutseb. (Ja tuleb välja, et enam ei elutsegi; viimased pesitsused on teada kümne aasta tagusest ajast)

Üldiselt olid lapsed selles suhtes ühel meelel, et Loodusmuuseum võiks olla suurem ja seal võiks olla rohkem asju, mida saab ise teha ja katsuda.

Kogu muuseumi läbi käimiseks kulus meil umbes tunnike ja pärast seda tahtsid lapsed ise lahkuda. Mina oleksin ehk veidi pikemaltki uurinud.

 

4.-3. Meremuuseum (Paks Margareeta)

Piletihind: Täispilet 10€, perepilet (2 täiskasvanut ja nende alaealised lapsed) 20€, õpilase pilet 5€. Kuni 8-aastased lapsed (k.a) tasuta.
Maksumus meie kambale: 10€ (koos Lennusadamaga; ostsime Meremuuseumi ja Lennusadama ühispileti; mina olen tudeng ja lapsed said tasuta)

Viidetud aeg: 2h

Laste hinnang: 9/10

 

Tegu oli meie esmakülastusega värskelt (2019 a. lõpus) uue siseilme saanud Meremuuseumisse. Peamine rõhk on endiselt laevadel – juba sisenedes jääb silma suur koge vrakk. See tõmbas kohe laste tähelepanu, aga kuna seda katsuda/lähemalt uurida ei saanud, ei olnud huvi väga püsiv.

Iko oleks väga teada tahtnud, miks ja kuidas koge põhja läks. Ta avastas vraki küljelt augu ja oletas, et ju see põhjuseks oli. Aga kes selle augu sinna tegi, ei teagi – pidime lihtsalt oletama.

Muuseumi erinevad korrused olid jaotatud erinevate laevatüüpide vahel – purjelaevad, aurulaevad ja mootorlaevad. Rikkalikult oli erinevate laevade mudeleid. „Need olid küll huvitavad, aga neid oli liiga palju, nad olid liiga sarnased ja nendega ei saanud midagi teha,“ arvasid lapsed.

Siiski oli ka lastele piisavalt tegelusalasid näiteks kaubasadamate maketid või purjeka tüür. Väga pikalt need lapsi siiski köita ei suutnud – kaua sa ikka tüürid, kui rooli keeramise peale mitte midagi ei juhtu.

Kõige põnevamaks osutusid hoopis kaks ekraanitegevust. Üks oli mäng, milles pidi laeva õigesti (meremärkidest ja poidest õigelt poolt möödudes) sadamasse juhtima. Teises sai ise oma laeva kujundada ning panna see mõne maailma sadama poole teele. Sisestada tuli ka oma mailiaadress – ja kuna Mia tehtud kümmekond laeva seilavad ikka veel mööda maailma meresid (kirjutan seda ca nädalajagu hiljem), tuleb mulle ikka iga päev mõni teade laeva uuest asukohast koos põnevate faktidega. Väga vahva idee!

Samuti meeldis lastele kapteni juhiruum, kus sai kangist laeva kiirust muuta – ja kohe oli ka ekraanil (mis kujutas vaadet laeva eest merele) näha, kui kiiresti laev kihutama hakkas.

Muuseumis veetsime umbes 2 tundi ja sellest piisas, et lastega kõik läbi käia. Ise oleks võib-olla mõne eksponaadi ees pikemaltki peatunud, aga lapsed ütlesid, et nemad poleks rohkem midagi vaadata tahtnud. Ainult seda laeva sadamasse juhtimise mängu oleks võib-olla veel mängida tahtnud.

 

4.-3. Tervishoiumuuseum

Piletihind: Täispilet 8€, perepilet (2 täiskasvanut ja nende alaealised lapsed) 18€, õpilase pilet 5€. Kuni 8-aastased lapsed (k.a) tasuta.
Maksumus meie kambale: 5€ (mina olen tudeng ja lapsed said tasuta)

Viidetud aeg: 2h

Laste hinnang: 9/10 (Mia 10, Iko 8)

 

Kuna Mia tahab suurena arstiks saada, oleme varem Tervishoiumuuseumit ka mõned korrad külastanud. Ning seegi kord ootas Mia seda külastust väga. Tema jaoks on väga põnev teada saada, mis inimkehas toimub ning Tervishoiumuuseum just sellele vastuseid anda püüabki.

„See oli üks mu lemmikutest, sest suurena ma tahan arstiks saada ja siis see oli mul nagu hip-hipp-hurraa!“ kommenteeris ta.

Iko seevastu arvas, et Tervishoiumuuseum oli igav: „Seal ei olnud asju, mida saab ise teha. Tegelikult oli küll, aga see ei olnud huvitav!“

Mia arvates oli kõik muuseumis olev väga huvitav ja ka põnevalt välja pandud.

Üheks erinevate arvamuste põhjuseks on see, et erinevalt Ikost oskab Mia lugeda. Ning Tervishoiumuuseumis annavad tekstid külastusele väga palju juurde – eriti, kui neid saab ise ja omas tempos lugeda ning ei pea ootama, kui keegi neid ette loeb.

Oleme Tervishoiu muuseumi külastanud ka siis, kui Mia veel lugeda ei osanud – ning ka tol korral oli ta väga vaimustuses. Eks erinevad arvamused peitu ilmselt eelkõige erinevates huvides – Ikot paelub hoopis rohkem näiteks tehnika.

Seda on näha ka tema lemmikeksponaadist – raseduse ja loote arengu toas oli välja pandud ultraheliaparaat, mida sai ka näppida. Ja see Ikole väga meeldis.

Samuti mängisid mõlemad lapsed innukalt samas oleva mängubeebiga – teda sai mähkida, lutitada… Ühesõnaga, sai kodu mängida ja seda tehti ühiselt ja üsna pikalt.

Mia jaoks oli kõige huvitavam vaadata, mis inimese ees on – eriti jäi meelde see, et ekraanil sai kokku panna luukere, ühes toas oli välja toodud, kui palju mingis toidus on suhkrut, soola või rasva ning kolmandas toas sai näha loote arengut, kuidas pisikesest täpist areneb väike inimene. Kuigi ka tema hinnangul oleks võinud tegevusi rohkem olla. „Tegelikult oli seal päris palju teha, aga mulle jäi ikka väheks,“ arvas ta, „Ma oleks tahtnud rohkem proovida ise arst olla.“

Kahe tunniga sai meil muuseumile ring peale tehtud ning pärast seda arvasid lapsed ise, et võiks edasi liikuda. „Seal oli küll väga huvitav, aga lõpuks hakkas natuke õudne ka,“ selgitas Mia.

 

2. Lennusadam

Piletihind: Täispilet 10€, perepilet (2 täiskasvanut ja nende alaealised lapsed) 20€, õpilase pilet 5€. Kuni 8-aastased lapsed (k.a) tasuta.
Maksumus meie kambale: 10€ (koos Paksu Margareeta Meremuuseumiga; ostsime Meremuuseumi ja Lennusadama ühispileti; mina olen tudeng ja lapsed said tasuta)

Viidetud aeg: 4h

Laste hinnang: 10/10

 

Lennusadam oli meie pikim muuseumikülastus – veetsime seal 4 tundi ja tegelikult jäi ikka asju, mida me vaadata/uurida ei jõudnudki.

Tegelikult arvas Mia alguses isegi, et ta ei hakka tulema – ta on Lennusadamas juba mitu korda käinud. Kuna seal avati aga hiljuti täiesti uus näitus („Tundmatu ookean. Läänemeri maailmameres”), otsustas Mia ikkagi kaasa tulla. Ja ei pidanud kahetsema.

Lennusadam on suur ja avar ning seal on väga erinevaid tegevusi ning atraktsioone. Saab uurida laevu, külastada mitut allveelaeva (lisaks Lembitule on ka kollane allveelaev ning süvaveeuuringute laeva mudel), tutvuda relvadega, mängida… Seega tegevust igale maitsele ja mis kõige mõnusam – ka kõvasti ruumi.

Vaatamata sellele, et erinevaid tegevusi oli kuhjade viisi, üllatasid laste lemmikatraktsioonid mind.

Mia lemmikuks oli tagantvalgustusega joonistuslaud, kus sai erinevaid mereelukaid kopeerida. Sinna suundusime me küll alles päeva lõpus, aga arvan, et üle poole tunni kulus Mial piltide tegemisele küll. Tegelikult oli see väga hea idee – elamustest küllastunud lapsed vajavadki veidi rahulikumat, ehk teraapilistki (sest seda ju joonistamine ja kopeerimine on) tegevust, et lasta muljetel veidi settida.

Ikole meeldis kõige rohkem Kollane allveelaev. Sisuliselt oli tegu allveelaevakujulise kinoga, kus kapten Peeter Volkonski viis meid allveereisile ümber kogu maailma. Nägime merekoletist ja piraatide aaret ja Ameeriklaste allveelaeva ja… See oli nii põnev ja naljakas, et Iko tahtis lausa kolm 15-minutilist reisi teha. See olevat isegi palju lahedam, kui päris allveelaev!

Kuna muuseum suleti, pidime lahkuma – aga tegelikult oleksid lapsed tahtnud veel joonistada. Tõepoolest, päeva lõpus eelistati seda isegi igasugustele lennukite/kaatrite/laevade juhtimisele, kuigi õhtul oleks saanud ka neid segamatult teha. Kõik järjekorrad olid kadunud.

 

1. Proto avastustehas

Piletihind: Täispilet 14€, perepilet (2 täiskasvanut ja alaealised lapsed) 32€, õpilase pilet (kuni 18 a) 10€, sooduspilet (pensionärid ja erivajadustega inimesed) 8€. Kuni 6-aastased lapsed (k.a) ja erivajadustega inimese saatja tasuta.
Maksumus meie kambale: 24€

Viidetud aeg: 3h, 20min

Laste hinnang: 10++++/10

 

Proto avastustehast ei ole päris paslik muuseumitega samasse patta panna – olemuselt on tegu pigem seikluskeskuse kui muuseumiga. Seega võiks seda võrrelda pigem hoopis Kiviõli seikluspargi, Lohesaba seikluslinnaku, T1 Skyparki, Ahhaa keskuse või miks mitte ka Lottemaaga.

Tegu on erinevaid atraktsioone pakkuva keskusega, kus pearõhk on erinevatel leiutistel – olgu need kas eksisteerivad päriselt või vaid paberil. Sellist steampunk hõngu õhkub ka kogu keskuse interjöörist.

Enamuste elamuste edasiandmiseks kasutatakse virtuaalreaalsust. Peas olevad prillid viivad seikleja teise maailma, füüsilised objektid (õhupallikorv, jalgratas, võidusõiduauto, rongivagun jms) aitavad reaalse ja kujuteldava piire veelgi hägustada.

Ent on ka atraktsioone, kus virtuaalreaalsust ei kasutata. Näiteks saab luua värvipilti, lennutada palle, saata helilaineid üle ruumi ja palju muud põnevat.

Algselt olnud hirm, et väikestel lastel ei ole Protos just väga palju teha, osutus täiesti asjatuks. Kuigi VR prillid ja läbi nende avanev maailm tundusid algselt veidi hirmsatena (no ei ole ju kõige kindlam sõita jalgrattaga linnatänavate kohal õhus või põrutada läbi maakera sisemuse), kohanesid lapsed kiiresti. Ka see, et prillid olid nende jaoks veidi suured, ei mõjutanud elamust kuigivõrd.

„See oli nagu päris,“ kinnitasid lapsed ise. „Esimene kord oli väga-väga hirmus, aga nüüd tahaks VEEEEEL!“ Kõige hirmsamaks pidasid lapsed õhujalgrattasõitu.

Kuigi mõlemad mängisid hea meelega ka prille mitte vajavatel atraktsioonidel, peeti lemmikuks ikkagi virtuaalreaalsust. Lemmikatraktsioonideks olid lendavad jalgrattad (kõige hirmsam, tuletan meelde!), vankrisõit ning reis maakera sisemusse.

Avastustehases veetsime umbes kolm ja pool tundi. Kuigi selle ajaga sai enamus kohti läbi proovitud, oleks tahtnud lapsed seal veelgi aega veeta. Nende sõnul on see üks kõige lahedamaid kohti, kus nad üldse on kunagi käinud – võrreldav võib-olla vaid Ahhaa keskusega.

Kui küsisin lastelt, kas Protos oli ka midagi, mis neile ei meeldinud, sain vastuseks kaks mõtet. Esiteks, et oleks tahtnud juba alguses julgem olla. Ja teiseks, et oleks tahtnud seal kauem olla.

 

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *