Maikuu jätkus koroonalainel, mis tähendab, et ka siis lugemiseks eriti aega ei jäänud. Raamatuid lugesin sama palju kui aprilliski (3), lehekülgi kogunes aga 262 võrra rohkem (781).
Ju ma kuskilt selle aja siiski leidsin, et päevas ca 25 lehekülge lugeda ning kümne päevaga üks raamat loetud saada.
Sedapuhku ei saanud ma aga läbi ühtegi lasteraamatut – ju siis oli õhtujutuks käsil mõni pikem teos, mille lugemiseks ühest kuust ei piisanud.
Õnneks jagus mitmekülgsust ka maikuusse – iga raamat oli erinevast žanrist. Üks kogemuslugu pärast vähidiagnoosi saamist (Paul Kalanithi “Kui hingusest saab õhk”, 2016), üks mütloloogiline noorteulme (Tuuli Tolmov “Neetud tavakivi”, 2019) ning ülevaade Eesti tsirkuse käekäigust 1924-1950 aastatel (Kaljo Kroll “Kohvrist kohvrisse”, 1991).
Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Samuti on minu raamatuarvustused leitavad Raamatuvahetuse blogist. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Nagu eelmisel kuulgi, ei saa ma ka seekord kolme lemmikut välja tuua. Tegelikult on seekord ka ühe esile tõstmine üsna keerukas. Otseselt halb ei olnud neist ükski ja lugemist väärivad tegelikult kõik. Aga samas ei olnud ka midagi säravat või eriliselt meeldejäävat.
Et aga mitte traditsiooni murda, saab seekord valituks:
Kaljo Kroll – “Kohvrist kohvrisse” (1991) (Goodreadsis)
Ma armastan tsirkust. Ja kuigi raamatuna ei ole “Kohvrist kohvrisse” suuremat väärt, on siiski ülimalt tänuväärne, et Kaljo Kroll on oma mälestused raamatukaante vahele köitnud.
Mine tea, äkki mattuks ilma selle raamatuta Eesti eelmise sajandi esimese poole tsirkuseartiste kirev elu peagi unustustehõlma? Tänuväärne raamat, kuigi jah, kirjanduslikult üsna nõrk.