Lugemiselamused – Jaanuar 2021

Tavalistel aastatel tähistab jaanuar uut algust ja uusi lubadusi. Teate ju küll: “Käin trennis! Hakkan tervislikuks! Jätan suitsetamise/joomise/mingi muu halva harjumuse maha!” ja nii edasi. Ja muidugi ka “Loen rohkem!”

Kuna möödunud koroona-aasta oli pigem üks kulgemine, siis aasta alguses mingiteks lubadusteks küll mahti ei olnud. Tuleb lihtsalt loota, et uus aasta tuleb veidigi parem kui eelmine – õnneks minul isiklikult midagi hullu ei ole, aga jube kopp on ees küll, kui ausalt öelda.

Aga – kuna ma mingeid lubadusi ei andnud, siis ei saanud ma ka neid murda. Ja selle pärast, et jaanuaris võrdlemisi vähe lugesin, end pahasti ei tunne. Hea, et üldse lugemiseks aega leidsin!

Aga ega ma nii meeletult vähe ka ei lugenud. Selja taha sai jäetud viis raamatut ja 950 lehekülge. See tähendab, et ühe raamatu lugemiseks kulus mul veidi üle kuue päeva ja päevas lugesin nii umbes 31 lehekülge.

Ja mis eriti tore – halbu raamatuid mul selle aasta esimesel kuul kätte ei juhtunud. Kõik said Goodreadsis hindeks 4 või 5 – ju siis tuleb üldiselt ka hea aasta. Sest nagu me kõik teame, ütlesid juba iidsed idamaa targad 50 000 aastat tagasi, et kui aasta esimesel kuul loetud raamatud on head, on hea ka kogu ülejäänud aasta.

 

Raamaturiiulist leidsid tee minu kätte:

• kaks lasteraamatut (Paul Berna “Peata hobune”, 1955 ja Leelo Tungal “Kartul, lehm ja kosmonaut”, 1986)
• ühe… ma ei teagi millega tegu on; kohati nagu lasteraamat (ja ka mina lugesin seda lastele unejutuks; neile meeldis), aga samas otsapidi ka maailmakirjanduse klassikasse jõudnud teos (Diana Wynne Jones “Howli liikuv kindlus”, 1986)
• ühe jooksjaks kujunemise loo (Janek Oblikas “Rabajooksust alastimaratonini”, 2021 (ilmumas)).
• ühe ulmeklassika (Clifford D. Simak  “Linn”, 1952)

Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Samuti on minu raamatuarvustused leitavad Raamatuvahetuse blogist. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.

 

Kuna täpselt kolm raamatut said minult hindeks 5/5, siis ei ole ka kolme lemmikut kuigi keeruline välja tuua:

 

Janek Oblikas “Rabajooksust alastimaratonini” (2021) (Goodreadsis)

Mul oli au lugeda selle raamatu käsikirja enne ilmumist (lettidelt või suurematelt jooksuvõistlustelt on ta loodetavasti leitav kevadest).

Kuna Janek on ka üks põhilisi tõukejõude, miks minagi pikka maad jooksen (kusjuures alustasin samuti rabajooksuga ning nagu Janekki, olen ka mina alastimaratoni võitnud) oli see ka isiklikul tasandil väga põnev lugemine.

Aga kindlasti pakub see rõõmu ka neile lugejatele, kes jooksmisega sinasõbrad ei ole. Janeku kirjutamisstiil on ladus, humoorikas ja (enese)irooniline – raamatus on mitmeid tabavaid võrdlusi ja mõtteid, mis panevad naeru lagistama.

 

Clifford D. Simak “Linn” (1952) (Goodreadsis)

“Linn” oli ilmselt esimene ulmekas, mida ma kunagi lugesin. Juba lapsena jättis see mulle kustumatu jälje. Kui kustumatu see aga oli, taipasin ma alles raamatut üle lugedes – mitmed tõekspidamised ja mõtted, mida olen siiani enda omadeks pidanud, on pärit justnimelt sellest Simaki kultusteosest.

 

Leelo Tungal “Kartul, lehm ja kosmonaut” (1986) (Goodreadsis)

Seda raamatut lugesin ma pikalt. Tegelikult leidsin ma selle Mia eelkooli ukse tagant ja hakkasin seda teda oodates lugema. Eelkool sai aga läbi (tänaseks on Mia juba teises klassis) ja kuna meil kodus seda raamatut ei olnud, siis jäi ta ka pooleli.

Nüüd õnnestus ta ka endale hankida ja sai ka üsna ühe hingetõmbega läbi loetud.

Vahva ja õpetlik, siiras ja soe.