Novembris olid koroonanumbrid jälle nii kõrged, et olin ühistranspordi täiesti hüljanud. Põristasin tööle ja tagasi oma põrnikaga ning eks see kajastus ka loetud raamatute hulgas. Raamatuid tegelikult niiväga vähe ei kogunenudki – lausa neli – ent need olid üsna õhukesed. Lehekülgi sai kokku vaid 637.
Iga päev leidsin aega keskmiselt 21 lehekülje lugemiseks, ühe raamatu lugemiseks kulus seega veidi üle nädala.
Täiesti juhuslikult kujunes november suurelt jaolt Eesti autorite kuuks – kolmveerand raamatutest olid kodumaised; ainus mitte-eesti raamat oli lastele unejutuks loetu. Läbi lugesin:
- ühe (okei, kaks, aga ühtede kaante vahel) seiklusromaani (Arthur Conan Doyle “Kadunud maailm / Maracoti sügavik”, 1912)
- ühe novellivihiku (Jaan Kross “Ülesõidukohad”, 1981)
- ühe lasteraamatu (Kaja Prügi “Kõige toredam pilt”, 1989)
- ühe romaani (Raimond Kaugver “Keskpäevavalgus”, 1962)
Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Samuti on minu raamatuarvustused leitavad Raamatuvahetuse blogist. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Põhimõtteliselt võiks ju seegi kord kolm lemmikut välja tuua. Seda enam, et Goodreadsis said täpselt kolm raamatut hindeks 5/5; üks pidi leppima neljaga.
Aga kuna loetud raamatuid oli niivõrd vähe, siis tõstan hoopis esile selle ühe, mis mind enim üllatas:
Kaja Prügi – “Kõige toredam pilt” (1989) (Goodreadsis)
Ma arvan, et tegu on sügavalt alahinnatud lasteraamatuga. Vist üks neist raamatutest, mis igaühel kuskil riiulil või vanaema pööningul vedeleb, aga kätte ei ole seda eriti võtma juhtunud. Goodreadsiski on hetkel vaid kaheksa hinnet (keskmine siiski võrdlemisi kõrge 4.25) ja üks arvustus. Seegi minu kirjutatud.
Tegelikult on tegu aga ääretult sooja, vahva ja lõbusa lasteraamatuga.
Ma lugesin seda ise (st et mitte lastele unejutuks). Et teada, kas tasub lastele soovitada või mitte. Miale jäi aga muidugi autori kummaline perekonnanimi silma. Jutustasin talle siis lühidalt mõne raamatus oleva loo lühikokkuvõtte – ja järgmiseks päevaks oli ta selle ise ka läbi lugenud.
Meelids talle ja meeldis ka mulle. Tõesti ääretult soe ja lõbus raaamat mõnekümne aasta tagusest olmest läbi laste silmade.