Tuleb tõdeda, et maikuu oli üks läbi aegade parimaid lugemiskuid. Läbi lugesin tervelt 11 raamatut ja 2257 lehekülge. Vot need ongi need ühistranspordi võlud!
Võrdluseks – sama palju raamatuid lugesin ma eelneva nelja kuu jooksul kokku. Selle aja jooksul, kui olen Goodreadsis oma lugemispäevikut pidanud, olen vaid märtsis 2017 rohkem lugenud.
Nii et – jehhui! On põhjust endaga rahul olla.
Aga et liiga humanitaariks kätte ära ei läheks, siis veidi arvutamist ka: ühe raamatu lugemiseks kulus tiba alla kolme päeva ning päevas lugesin keskmiselt 73 lehekülge.
Nagu ikka, olid loetud raamatud parajalt eriilmelised. Mis aga veelgi rõõmustavam – enamust neist olid ka väga head. Tervelt seitse raamatut said Goodreadsis hindeks 5/5; kolme puhul jäi midagi natuke puudu (4/5) ja ainult üks oli täiesti jube (2/5).
Aga konkreetsemalt, läbi lugesin:
- ühe ulmeka (Isaac Asimov “Tähed kui tolmukübemed”, 1951)
- ühe muinasjutulise (teatri)ajaloolise elu(de)loo (Andrus Kivirähk “Liblikas”, 1999)
- ühe (autobiograafilise) sõja- või noorpõlve jutustuse (Jerzy Stefan Stawiński “Adami jälil”, 1964)
- ühe Eesti autori romaani (August Mälk “Kevadine maa”, 1965)
- kaks lasteraamatut (Reet Kudu “Pöialvalguke ja kass, kes sööb häält”, 1988 ja Madis Raju “Kalevõrgust noodani”, 1956)
- ühe fantaasiaromaani (Andrei Beljanin “Jaht pruutidele”, 2002)
- ühe klassikalise fantaasiaromaani (Jules Verne “Saladuslik saar”, 1875)
- ühe absurdiulmeka (Anar “Kontakt”, 1976)
- ühe ulmekogumiku (Isaac Asimov “Nägemused robotitest”, 1990)
- ühe väga kummalise, aga inspireeriva kogumiku (Indrek Koff “Saja rahva lood”, 2016)
Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Samuti on minu raamatuarvustused leitavad Raamatuvahetuse blogist. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Kolme lemmikut on seegi kord väga raske välja tuua. Kui ikka seitse raamatut said hindeks “suurepärane”, siis üle poolte välja jätmine on kuidagi… Karm. Kõige lemmikuma osas ei olnud seekord küll küsimust, aga millised ülejäänud kaks võtta..
Igatahes, valik sai tehtud; napilt jäi välja Anari “Kontakt”. Ja Asimovi robotijuttude kogumik samuti – aga seda olen juba oma veebruarikuises postituses esile tõstnud, isegi enne lugemist.
Niisiis, minu kolm lemmikut:
Andrus Kivirähk – “Liblikas” (1999) (Goodreadsis)
Tegu oli küll korduslugemisega, aga alles seekord taipasin, kui suurepäraslt on Kivirähk sõnadesse valanud midagi kirjeldamatut – teatrimaagia ja isegi selle päritolu.
Üks parimaid raamatuid, mida ma kunagi lugenud olen.
Jules Verne – “Saladuslik saar” (1875) (Goodreadsis)
Samuti korduslugemine, sedapuhku seiklesime Lincolni saartel koos lastega (lugesin seda neile unejutuks). Oli sama põnev kui lapsepõlves. Õpetlik muidugi ka.
Verne parim teos, ma ütleks ikkagi.
Indrek Koff – “Saja rahva lood” (2016) (Goodreadsis)
Inspireeriv ja tabav.
Tasub lugeda uuesti. Ja pärast seda veel uuesti. Ja ilmselt siis veelgi kord.
Tasub lugeda erineva tempoga (üks muinasjutt päevas vs raamat ühe jutiga).
Tasub lugeda erinevas emotsionaalses seisundis.
Tasub lugeda erinevas vanuses.
Tasub lugeda.