Üliviljakale maikuule järgnes üsna nadi juuni. Läbi lugesin vaid 3 raamatut ehk 527 lehekülge.
Aga ega siin ka midagi imestada ei ole – üks juuni nädal oli mul puhkus, mille veetsin lastega Rakveres etenduse “Ivo Schenkenberg ja Hannibali rahvas” proovides. Ja üks teine nädal oli jaanipäev, mis tõi sel aastal kaasa ülipika nädalavahetuse. Võtsime siis ette ühe Lõuna-Eesti tripi, mis tähendab, et ega sealgi lugemiseks eriti mahti ei olnud. Ja joostud sai kah – Munamäe tipust Pirita TOPini ning Torilt Pärnusse. Ühesõnaga – lugemine on vahva, aga suvel on palju muudki vahvat!
Numbrite keeles: ühe raamatu lugemiseks kulus mul sedapuhku täpselt 10 päeva ning päevas lugesin veidi alla 18 lehekülje.
Mis siis, et ainult kolm raamatut – õnneks olid nad kõik kas head või väga head. Ja parajalt eriilmelised ka, nagu mul juba tavaks on saanud. Huvitaval kombel sattusid päikeselisse juunisse kõik kollase või kollaka kaanega raamatud. Mine võta kinni, oli see nüüd juhus või mingi alateadlik valik. Aga igatahes, läbi lugesin:
- ühe Eesti autori romaani (Raimond Kaugver “Kas ema südant tunned sa?”, 1988)
- ühe (pseudo)ajaloolise jutustuse (Ľudo Zúbek “Varjatud allikas”, 1963)
- ühe detektiivi(?)romaani (Alain Robbe-Grillet “Kummid”, 1953)
Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Samuti on minu raamatuarvustused leitavad Raamatuvahetuse blogist. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Kolme lemmikut on seekord väga lihtne välja tuua – täpselt nii palju raamatuid ju läbi loetud sai ja kuna kõik olid head või väga head, tasub nad ka ära mainida:
Alain Robbe-Grillet – “Kummid” (1953) (Goodreadsis)
Ilmunud pool sajandit enne Nolani põnevamaid filme, aga mingi sarnane fiiling on seal täitsa olemas. Loe ja saa aru kuidas tahad.
Ľudo Zúbek – “Varjatud allikas” (1963) (Goodreadsis)
Kuna olin juunikuus tänu “Ivo Schenkenbergile” nagunii ajaloolistel faktidel põhinevate jutustuste lainel, oli Levoča altari valmimisest rääkiv “Varjatud allikas” mulle väga mokkamööda.
Raimond Kaugver – “Kas ema südant tunned sa?” (1988) (Goodreadsis)
Mulle meeldib, kuidas Kaugver kirjutab. Teda on hea lugeda (kuigi tõsi, ma ei ole seda just ülemäära palju teinud).
Päris 5/5 ei olnud, aga ikkagi kaasav pilguheit 30+ aasta tagusesse aega.