Novembrikuus ma eriti lugeda ei jõudnud. Raamatuid kogunes küll sama palju kui eelmisel kuul (5), aga need olid oluliselt õhemad. Lehekülgi tuli tervelt pea poole tuhande jagu vähem! 745 kui täpne olla.
Ühe raamatu sain loetud kuue päevaga; päevas lugesin keskmiselt 25 lehekülge.
Kuigi viiest raamatust olid kolm siniste kaantega, siis tegelikult olid nad kõik ikka parajalt eriilmelised. Läbi lugesin:
- kaks lasteraamatut (Kaja Prügi “Me elame Tuulemäel”, 1997 ja Hannu Mäkelä “Härra Huu reisimas”, 1994)
- ühe Eesti autori jutukogumiku (Ernst Peterson-Särgava “Jutustusi”, antud kogumikuna avaldatud 1959, kirjutatud 1901)
- kaks ulmekat (Roger Zelazny “Tema silmnäo väravad, tema suu põlevad tõrvikud”, 1964 ja Siim Veskimees “Taevatagune suurem ilm”, 2008)
Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Samuti on minu raamatuarvustused leitavad Raamatuvahetuse blogist. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Sedapuhku juhtus nii, et üks raamatutest sai hindeks 2/5 ja üks 3/5. Täpselt kolm raamatut hindasin aga 5/5 vääriliseks, nii et kolme lemmiku välja toomine pole seekord sugugi keeruline. Niisiis, minu seekordsed lugemissoovitused:
Kaja Prügi – “Me elame Tuulemäel” (1997) (Goodreadsis)
Väga vahva ja soe raamat igapäevaelust 90ndate mägises Tallinnas.
Ernst Peterson-Särgava – “Jutustusi” (1959; kirjutatud 1901) (Goodreadsis)
Kaante vahel on kaks lühijuttu – “Tulge appi!” ja “Oheliku-onu jõulunägemine”. Esimene neist oli minu jaoks kuidagi väga mõjus; raputas ikka täitsa vahvalt läbi.
Roger Zelazny – “Tema silmnäo väravad, tema suu põlevad tõrvikud” (1964) (Goodreadsis)
“Tema silmnäo…” koosneb viieteistkümnest lühijutust; mõni pikem, mõni vaid mõne leheküljeline. Autor on saanud palju ainest müütidest religioonidest. Julgen soovitada ka neile, kes muidu ulmekaid (või fantaasiaromaane?) väga kätte võtta ei riski. Minu lemmiklooks oli Marsil aset leidev “Koguja roos”.