Lugemiselamused – Juuni 2024

Pärast raamatuterohket maikuud langesin juunis taas oma selle aasta nappi rütmi. Vähemalt raamatute osas – neid sai läbi loetud 3, nagu enamustel selle aasta kuudel. Nii vähe lehekülgi ei olnudki aga ma sel aastal veel pööranud. Vaid 376 korda, et täpne olla.

Matemaatika on eriti kurb – ühe raamatu lugemiseks kulus 10 päeva ning päevas lugesin keskmiselt alla 13 (!) lehekülje. Aga noh, ma lohutan ennast sellega, et varsti saab remont läbi ja lugemiseks jääb rohkem aega.

Ja olgem ausad – tegelikult on lugemisega isegi hästi. Sel aastal olen enim aega näpistanud hoopis jooksmiselt. Suures pildis on mul nö “võistluskilomeetreid” (ehk siis erinevatel rahvajooksudel jms üritustel läbitud) kogunenuid vaat et rohkemgi kui trennikilomeetreid. Eks see anna muidugi ka vormis ja enesetundes tunda…

Aga raamatutest. Ühe lugesin lastele unejutuks, kaks sain läbi iseseisvalt. Üks raamat oli inglise keelne, kaks eesti keelde tõlgitud. Žanrite ja meeldivuse poolest olid nad väga eriilmelised; tõtt-öelda oli üks loetud raamatutest selle aasta halvim. Vähemalt siiani; ma loodan, et midagi hullemat ei tule ka. :)

Läbi lugesin:

  • ühe mälestusteraamatu (Andri Krasnjaštšõhh “Jumal on. +/-“, 2024)
  • ühe true crime raamatu (Christopher Berry-Dee “Talking with Psychopaths and Savages: Letters from Serial Killers”, 2023)
  • kaks fantaasiaküllase lühijuttude kogumiku (Roald Dahl “Henry Sugari imeline lugu ja veel kuus juttu”, 1977)

Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.

Nagu juba öeldud, oli üks raamatutest suisa väga halb, nii et kolme lemmikut ma seekord välja ei too. Üks oli hea (lausa selline, mis jääb pikaks ajaks kummitama). Ja üks oli väga hea. Ja väga valus. Ja väga oluline. Nii et tõstan esile vaid selle viimase:

Andri Krasnjaštšõhh “Jumal on. +/-” (2024) (Goodreadsis)

Killud elust Harkivis (ja Poltavas) esimesel aastal pärast vene vägede sissetungi.

Valus, inimlik ja nagu juba öeldud – väga oluline raamat. Hetkel Ukrainas toimuvale (ja viimastel aastatel toimunule) ei ole mitte mingit õigustust. Punkt.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *