Iko: “Emme, kas sa sured varsti ära?”
 
Iris: “Ei ega ma küll ei tahaks veel surra…”
 
Iko: “Aga kas sa tead, et kes kannatab, see kaua elab?”
 
Iris: “Olen kuulnud jah.”
 
Iko: “Siis sa pead veel palju kannatama…”

Mia: “Meie nägime ka ükskord joodikut. Kõigepealt istus ta pingi peal, kus paistis päike. Siis veeres murule, kus oli veel rohkem päikest. Ja siis tuli politsei ja viis ta tuimestusmajja!”

Mia räägib mis rumalusi poisid tema lasteaias teeb ja õhkab siis: “Aga mina armastan ikka nii väga L suurt venda, sest tema ei ole mind kunagi löönud… Ja loodetavasti ei löö ka!”
 
Mina: “Aga sa ei ole teda ju nii ammu näinud.”
 
Mia: “Ma tean… Aga ma uurin välja, kus koolis ta käib ja lähen samasse kooli. Siis saame hakata pulmaplaani pidama!”

Lugemisaasta 2018

Natuke naljakas on möödunud lugemisaastat kokku võtta, kui “uus” aasta on juba esimese veerandi seljatanud. Nüüd läheb juba segi, mis on eelmise ja mis selle aasta mõtted.

Tegelikult muidugi vahet ei ole; ja kuna olen eelmised kaks aastat oma lugemise kokku võtnud, siis teen seda ka seekord. Mitte küll jaanuaris, nagu siiani, aga sedapuhku hoopis aprillis.

Continue reading Lugemisaasta 2018

Lugemiselamused: Detsember 2018

Detsember on juba ammu selja taha jäänud ja õues rõõmustleb suur kevad. Mina olen aga endiselt oma eelmise aasta viimase kuu lugemiskokkuvõtte võlgu (no ja tegelikult ka jaanuari ja veebruari omad ka).

Aga alustame detsembrist, küll tulevad teised talvekuud ka. Kunagi.

Sama moodi, nagu detsember ei ole põllumehele eriti viljakas kuu, jäi ka minu lugemissaak üsna kesiseks. Sest mida muud saaks öelda 4 loetud raamatu ja 673 lehekülje kohta.

Continue reading Lugemiselamused: Detsember 2018