Polar H7 pulsivöö tõi mulle eelmisel aastal jõuluvana. Kui ma nüüd päris ausalt ütlen, siis ega ma alguses ei teadnud küll, mida sellega peale hakata. Muidugi ma teadsin, et kõik sportlased mõõdavad oma pulssi ja arvestavad sellega, aga mida need numbrid täpsemalt tähendavad, ei olnud mul õrna aimugi.
Continue reading Minu jooksuvarustus: Bluetooth pulsivöö Polar H7
Nagu ma juba ka varem öelnud olen, kasutan ma oma treeningute planeerimiseks Endomondot. Kuna käin jooksmas üldjuhul hilisõhtusel/öisel ajal, oleks keeruline mõnd päris treenerit kampa saada. Ja ega ma tegelikult ju mingeid tulemusi väga taga ei ajagi.
Tänasest alustab järjekordne, kui ma nüüd ei eksi, siis juba kolmas hooaeg Marathon 100 korraldatavaid virtuaaljookse.
Võistluste idee on lihtne – jookse nädalase ajavahemiku jooksul millal ja palju tahad (5, 10, 21.1 või 42.2 km), saada distants ja tulemus korraldajale (näiteks Endomondo lingina) ja ongi kõik. Koostatakse edetabel ning need, kellele loosiõnn naeratab, saavad auhindu.
Tundub lihtne, ent selline lisamotivatsioon võib pimedal ja külmal ajal väga mõnusaks osutuda. Muidu võib-olla ei veakski end soojast toast õue, ent pärast seda, kui oled ära käinud, on oi kui hea tunne.
Kui ma veidi üle aasta tagasi jooksmas käima hakkasin, ei olnud mul mingit jooksuvarustust. Keskaajast (siiani vähe kasutatud) kiledressid ja T-särk, ei enamat. Telefoni hoidsin käes ning kõrvas olid juhtmega klapid.
Kui sain aru, et jooksmine mulle meeldib ning et see ei ole mingi kahe nädalane “võtan ennast käsile” lubadus, hakkaks ka jooksuvarustus täienema. Üritangi selles ja ilmselt ka mõnes tulevases postituses mõne lausega kokku võtta, mida toredat olen avastanud ja kasutanud.
Continue reading Minu jooksuvarustus: Jabra Sports Wireless+ peakomplekt
Lugu/postitus ilmus esmakordselt Marathon100 jooksuportaalis 14.09.2016.
Ma ei ole kunagi eriti sportlik poiss olnud. Või noh, tegelikult olen ma sportimisest pigem kaarega mööda kõndinud. Juba lapsena eelistasin ma suvel raamatute seltsis võrkkiiges lesida, selle asemel et naabripoistega jalgpalli taguda. Ka koolis vedasin end kehalisest kasvatusest suure vaevaga läbi. Oli ka neid veerandeid, kus ma üheski kehalise tunnis oma nägu ei näidanud. Kuna teised õppeained olid aga eeskujulikult korras, õnnestus sellest kuidagi välja vingerdada.
Eelmise aasta augustis aga, pärast teise lapse sündi, otsustasin, et pean hakkama veidi oma tervisele mõtlema ja ennast liigutama. Tööl istun päevad läbi arvuti taga ning mingit füüsilist väsimust nagu ei tekigi.
