Vaatasime lastega video, kus olid piraadid ja piraadilaevad jms toredat.
 
Mia: “Minu arust on see igav. Mind see ei huvita. Sest mina küll kunagi mereröövliks ei saa!”
 
Mina: “No aga kui su praegune peika S. otsustab piraadiks hakata, siis saab sinust ju mereröövli naine.”
 
Mia: “Ma arvan, et selleks ajaks olen ma temast juba tüdinenud ja mul ongi aeg uus mees otsida!”

Pilguheit grimmeerija lapse argipäeva.

Iko läheb vetsu ja mõne aja pärast kostab sealt arglikult: “Emme, vetsus on kellegi pea…”

Iris satub kergelt ärevussegi – ühtki silikoonpead ei tohiks hetkel nagu pooleli olla. Siis meenub talle, et tõesti jäi vannituppa üks kipspea vedelema.

Enne veel, kui ta jõuab Ikole midagi vastata, hõikab poiss potilt: “Aa, ära muretse, see ei liiguta!”

Iko mängib keskendunult legodega, kuni teatab ühel hetkel: “Ma lahkusin lasteaiast. Ma ütlesin kolm korda: “Ma lahkun sinust!” Kui sellest juba naisele piisab, siis lasteaiale kindlasti!”
 
Selgituseks – islamimaades kehtivate šariaadiseaduste järgi võib mees naisest lahutada öeldes või kirjutades kolm korda sõnad “Ma lahutan sinust”.
Iko mängib vanameest – käib küürus ja komberdab.
 
Björn: “Kui vana mees sa oled?”
 
Iko: “No mina olen ikka väga vana!”
 
Björn: “Aga kui vana täpselt?”
 
Iko: “No… Üle kahekümne!”
 
Hakkame naerma.
 
Iko täpsustab: “Kaksteist aastat üle kahekümne!”

Paneme e-poe tellimust kokku ja muuhulgas arutame ka, millist liha jõululauale osta.

Iko: “Ostame jäneseliha!”

Meie: “Jäneseliha? Miks?”

Iko: “No siis me teame, mis meid ees ootab, kui Vilbur vanaks jääb!”

(Vilbur on meie jänes, pildil)

Mia jonnib jälle toidu kallal; ei taha seda maitsmatagi süüa: “See on vastik!”

Iko, päris pahaselt kohe: “Mia, mõtle ka, mida sa räägid! See kana ohverdas ennast sinu pärast! Mõtle, kuidas ta ennast tundma peaks, kui sa ütled, ta ta on vastik!”

Iko jändab laua ääres piimapaki ja tassiga. Üks hetk käib tassitäis piima kummuli ja kõik kohad on laga täis.

Iris hakkab torisema – talle jäi loomulikult mulje, et Iko mängis tassiga. Ka Mia asub kohe Irise poolele ja saadab Ikole tapva pilgu.

Iko vihastab ja tahab Miale kallale minna.

Enne, kui rusikad käiku lastakse, astub Iris vahele: “Iko, miks sa Miat lüüa tahad?”

Iko, vihaselt, pooleldi karjudes: “Sest Mia vaatas mind sellise pilguga nagu ma oleksin süüdi!”

Mia jääb võrdlemisi rahulikuks ja vastab: “Harju ära! Kui sa endale naise saad, hakatakse sind väga tihti niimoodi vaatama.”

Iris oli nädal aega kodust ära ja naastes alustas koristusrallit. Pärast kaht päeva kraamimist hakkab elamine juba vaikselt ilmet võtma.

Mia käib vetsus, pärast mida Iris avastab, et ta on sealt lihtsalt minema jalutanud, oma jälgi kaotamata.

Iris: “Mia, sa pole jälle vett peale tõmmanud!”

Mia juba joonistab teises toas ja hõikab muretult vastu: “Ah emme, ära nüüd nii korralikuks ka hakka! Ma olen harjunud seapesas elama.”

Mia kaotas oma telefoni ära. Ja mis veel kõige parem – ta oli selle ka välja lülitanud, nii et ei saanud ei helistada ega positsioneerida.
 
Mina: “Miks sa üldse oma telefoni välja lülitasid?”
 
Mia: “Mingi võõras number helistas mulle ja ma ei tahtnud, et ta tunni ajal uuesti helistaks…”
 
Mina: “Miks mingid võõrad numbrid sulle üldse helistavad?”
 
Mia: “Ma ei tea…”
 
Mina: “Kas varem on ka võõrastelt numbritelt helistatud?”
 
Mia: “Mõnikord…”
 
Mina: “Kas sina oled ka võõrastele numbritele helistanud?”
 
Mia: “Mõnikord…”
 
Mina: “Miks sa võõrastele numbritele helistad?”
 
Mia: “Noh, ma küsin, et kas neil vett on. Ja kui nad ütlevad, et on, siis ma ütlen, et minge peske jalad puhtaks ja kobige voodisse!”
 
 
Peaks nagu pahandama, aga tegelikult on paganama naljakas….
 
(Ja telefoni leidsime ka Mia koolikotist üles)