Mängime Aliast.
Iris seletab: “Nõelab. Kollase ja musta triibuline.”
Iko: “Sumilane!”
Category: Lapsed räägivad
Räägime lastega suvelaagritest – et milliseid võimalusi on ja et kas nad tahaksid kuhugi minna.
Mina: “Ja siis on veel Hard Rock Laager. Iko, kas sa sinna tahaksid minna?”
Vaatame mingit HRLi aftermoviet, Iko mõtleb natuke ja ütleb siis: “Võib ka. Aga siis te peate mulle väikese gaasipliidi ostma, et ma saaksin endale seal muna praadida.”
Ikol oli täna esimene koolipäev.
Iris sättis enne aktusele minekut Iko juukseid ja lasi ka mingit juuksespreid.
Iko: “Mis see oli?! Issand, ma lõhnan nüüd nagu leebe vihm!”
On unejutuaeg. Iko lesib voodis ja lutsutab/närib teki nurka.
Mina: “Iko, ma saan aru, et on palav, aga ära tekki siis ära söö!”
Iko: “Söön küll! Vanasti pidid spioonid kõik asitõendid ära sööma.”
Mina: “Jah? Ja mille asitõend su tekk siis on?”
Iko: “Selle, et ma olen siin maganud!”
Iris tahab minna garaaži tööasju toimetama. Selleks, et hakata seal veel ka lapsi kantseldama ja keelama, pole üldse energiat. Samas ei taha ta ka, et nad tunneksid, et ei või seal käia.
Seadis ennast minekule ja ütles, et kui nad tahavad, võivad ka tulla, aga peavad siis seal midagi normaalset ette võtma. Lootes, et nad jäävad oma mängu juurde.
10 minuti pärast oli Iko garaažis.
Iris luges talle sõnad peale – niisama laga/lima/muud seesusgust kokku ei sega, penoplasti pudi niisama ei tekita ja midagi ei lõhu.
Iko mõtles natuke ja hakkas rahulikult oma puust kilpi värvima.
Möödus veel 5 minutit ja saabus Mia, et Iko endaga mängima kamandada. Iko ei viitsinud. Mia otsustas, et jääb siis ka garaaži.
Iris luges talle samad reeglid ette, mille peale Mia lõi käed rinnal risti ja teatas solvunult: “Iko, kuulsid või, emme ei luba siin ju midagi teha. Lähme ära tuppa!!!”
Mia on koduloomade eest hoolitsemisest tüdinenud. Viskub ohates voodile ja kurdab: “Mul on selline tunne, et AINULT MINA hoolitsen Vilburi ja Iti eest!”
Iris: “Usu, kõik tunnevad vahel nii, et AINULT nemad tegelevad millegagi…”
Mia: “AINULT MINA tegelen loomadega!”
Iris: “Ja issi tunneb, et AINULT TEMA tegeleb maja paberitega. Ja mina tunnen, et AINULT MINA teen süüa ja koristan.”
Iko poetab vahele: “Ja mina tunnen, et mitte keegi ei TEGELE minuga!”
Käisime perega Gran Canarial puhkamas.
Matkasime palju, parasjagu oli vaja läbida maantee äärt mööda kulgev teelõik. Teed on seal aga mägised ja kurvilised.
Mina: “Iko, ära siin palun jookse, ma muretsen natuke autode pärast.”
Iko: “Mis sa nende autode pärast ikka muretsed, muretse parem minu pärast!”
Iko on haige. Jube köha ja nohu.
Iris uurib: “Kuidas sul tervis on?”
Iko poriseb pahaselt: “Sa tahad SEDA terviseks nimetada…”
Iko arutleb, kelleks suurena saada: “Mis sa arvad, kas minust saab suurena insener, tuletõrjuja või laulja?”
Iris: “No sa võid olla mõlemat – töötad insenerina, aga oled ka vabatahtlik päästja.”
Iko: “Ma arvan, et ma nii teengi!”
Iris: “Aga siis pead sa vahepeal ka öösiti valves olema…”
Iko: “Ei, see ei sobi. See ei meeldiks S-le”
(S on Iko lasteaiakaaslane, tüdruk)
Iris: “Miks tema arvamus oluline on?”
Iko: “No me oleme siis ju abielus ja ta ei tahaks, et ma öösiti ära olen!”
Iko oli tänase õpetajate päeva puhul lasteaias majandusjuhataja töövari.
Seda, millega majandusjuhataja tegeleb, teadis ta väga täpselt: “Kui midagi läheb katki, siis helistavad õpetajad majandusjuhatajale ja majandusjuhataja helistab töömeestele!”
Uurisime siis õhtul, kuidas päev läks ja kas pidi ka töömeestele mõne kõne tegema.
Iko: “Ma ei rääkinud mitte midagi. Ma olin ju vari ja varjud ei räägi!”