Vanaema: “Iko, enne magama minekut peab potil käima!”
 
Iko: “Miks peab?”
 
Vanaema: “Sest alati enne magama minekut käiakse potil.”
 
Iko: “Kas linnavalitsus käsib?”
Olen lastega kodus, Iris on tööl.
 
Iko: “Mõtle, kui issi praegu ära sureks, ei olekski meil enam issit!”
 
Mia: “Jah. Aga kui emme tuleb, siis me oskame ise õnneks ukse lukust lahti teha. Ja ma arvan, et tal on endal võtmed ka.”

Mia: “Emme, mis sa arvad, milline silt sobiks moosipurgile kõige paremini? Kas “Mõnusad mõtted”, “Moosised mõtted” või “Pehmed mõtted”?

Iris: “”Moosised mõtted” kõlavad päris hästi.”

Mia: “Minu arust on “Pehmed mõtted” paremad. Kui ikka ühe ampsu pehmeid mõtteid võtad, kaovad löömise mõtted ära.”

Käisime Ikoga poes ja Iko tahtis tšekki endale. Andsin.
 
Iko: “Ma panen selle kombeka taskusse, ma ei oska veel lugeda.”
 
Mina: “Kui sa tahad, siis ma võin ette lugeda, mis seal kirjas on.”
 
Iko: “Ei ole vaja. Kui kooli lähen, siis loen.”

Ikol on tantsimas tutvustusring, kus tuleb öelda oma nimi.

Ta on tantsutrennis juba paar kuud käinud.

Vanaema: “Kuidas sul tantsimas läheb? Kas tantsud on juba selged ja kas nime ka ütled?”

Iko: “Kahte tantsu oskan, aga nime ei ütle.”

Vanaema: “Miks ei ütle?”

Iko: “Sest nimi on mulle liiga kallis. Ma ütlen seda ainult kodus. Ja lasteaias.”

Iris jalutab Miaga eelkooli.

Järsku ütleb Mia: “Ma ei saa aru, miks issi sööb kõike, mis me talle anname?”

Iris: “Ee… Mis mõttes?”

Mia: “Noh, meie ju ei söö kõike. Või no jah, tegelt issi ka päris kõike ei söö. Näiteks konte, kalaluid ja ta ei laku maas vedelevaid jäätisepabereid.”

Iris ja Mia sõidavad autoga, liiklus on üsna hõre. Tee ääres mõõdab politsei kiirust.

Mia: “Emme, kas sa politseid nägid?”

Iris: “Jaa, nägin… Mis siis?”

Mia: “Politsei vist tegi endast pilti!”

Iris: “Miks sa seda arvad?”

Mia: “No tal oli fotokas käes ja kedagi teist seal ju ei olnud.”

Iko: “Ma lähen valin lasteaeda mänguasjad välja.”
 
Iris: “Sa ei tohi lasteaeda mänguasju kaasa võtta!”
 
Iko: “Ei, ma lähen valin ikkagi mänguasjad välja!”
 
Iris: “Hea küll. Sa võid valida, aga emme või issi vaatab su valiku üle.”
 
Iko: “Ma võin ise ka vaadata, mul on silmad peas. Ega ma pime ei ole!”