Category: Lapsed räägivad

Iko arutleb, kelleks suurena saada: “Mis sa arvad, kas minust saab suurena insener, tuletõrjuja või laulja?”

Iris: “No sa võid olla mõlemat – töötad insenerina, aga oled ka vabatahtlik päästja.”

Iko: “Ma arvan, et ma nii teengi!”

Iris: “Aga siis pead sa vahepeal ka öösiti valves olema…”

Iko: “Ei, see ei sobi. See ei meeldiks S-le”

(S on Iko lasteaiakaaslane, tüdruk)

Iris: “Miks tema arvamus oluline on?”

Iko: “No me oleme siis ju abielus ja ta ei tahaks, et ma öösiti ära olen!”

 

Iko oli tänase õpetajate päeva puhul lasteaias majandusjuhataja töövari.
 
Seda, millega majandusjuhataja tegeleb, teadis ta väga täpselt: “Kui midagi läheb katki, siis helistavad õpetajad majandusjuhatajale ja majandusjuhataja helistab töömeestele!”
 
Uurisime siis õhtul, kuidas päev läks ja kas pidi ka töömeestele mõne kõne tegema.
 
Iko: “Ma ei rääkinud mitte midagi. Ma olin ju vari ja varjud ei räägi!”
Vaatasime lastega video, kus olid piraadid ja piraadilaevad jms toredat.
 
Mia: “Minu arust on see igav. Mind see ei huvita. Sest mina küll kunagi mereröövliks ei saa!”
 
Mina: “No aga kui su praegune peika S. otsustab piraadiks hakata, siis saab sinust ju mereröövli naine.”
 
Mia: “Ma arvan, et selleks ajaks olen ma temast juba tüdinenud ja mul ongi aeg uus mees otsida!”

Pilguheit grimmeerija lapse argipäeva.

Iko läheb vetsu ja mõne aja pärast kostab sealt arglikult: “Emme, vetsus on kellegi pea…”

Iris satub kergelt ärevussegi – ühtki silikoonpead ei tohiks hetkel nagu pooleli olla. Siis meenub talle, et tõesti jäi vannituppa üks kipspea vedelema.

Enne veel, kui ta jõuab Ikole midagi vastata, hõikab poiss potilt: “Aa, ära muretse, see ei liiguta!”

Iko mängib keskendunult legodega, kuni teatab ühel hetkel: “Ma lahkusin lasteaiast. Ma ütlesin kolm korda: “Ma lahkun sinust!” Kui sellest juba naisele piisab, siis lasteaiale kindlasti!”
 
Selgituseks – islamimaades kehtivate šariaadiseaduste järgi võib mees naisest lahutada öeldes või kirjutades kolm korda sõnad “Ma lahutan sinust”.
Iko mängib vanameest – käib küürus ja komberdab.
 
Björn: “Kui vana mees sa oled?”
 
Iko: “No mina olen ikka väga vana!”
 
Björn: “Aga kui vana täpselt?”
 
Iko: “No… Üle kahekümne!”
 
Hakkame naerma.
 
Iko täpsustab: “Kaksteist aastat üle kahekümne!”

Paneme e-poe tellimust kokku ja muuhulgas arutame ka, millist liha jõululauale osta.

Iko: “Ostame jäneseliha!”

Meie: “Jäneseliha? Miks?”

Iko: “No siis me teame, mis meid ees ootab, kui Vilbur vanaks jääb!”

(Vilbur on meie jänes, pildil)

Mia jonnib jälle toidu kallal; ei taha seda maitsmatagi süüa: “See on vastik!”

Iko, päris pahaselt kohe: “Mia, mõtle ka, mida sa räägid! See kana ohverdas ennast sinu pärast! Mõtle, kuidas ta ennast tundma peaks, kui sa ütled, ta ta on vastik!”

Iko jändab laua ääres piimapaki ja tassiga. Üks hetk käib tassitäis piima kummuli ja kõik kohad on laga täis.

Iris hakkab torisema – talle jäi loomulikult mulje, et Iko mängis tassiga. Ka Mia asub kohe Irise poolele ja saadab Ikole tapva pilgu.

Iko vihastab ja tahab Miale kallale minna.

Enne, kui rusikad käiku lastakse, astub Iris vahele: “Iko, miks sa Miat lüüa tahad?”

Iko, vihaselt, pooleldi karjudes: “Sest Mia vaatas mind sellise pilguga nagu ma oleksin süüdi!”

Mia jääb võrdlemisi rahulikuks ja vastab: “Harju ära! Kui sa endale naise saad, hakatakse sind väga tihti niimoodi vaatama.”