Mia: “Meie nägime ka ükskord joodikut. Kõigepealt istus ta pingi peal, kus paistis päike. Siis veeres murule, kus oli veel rohkem päikest. Ja siis tuli politsei ja viis ta tuimestusmajja!”

Mia räägib mis rumalusi poisid tema lasteaias teeb ja õhkab siis: “Aga mina armastan ikka nii väga L suurt venda, sest tema ei ole mind kunagi löönud… Ja loodetavasti ei löö ka!”
 
Mina: “Aga sa ei ole teda ju nii ammu näinud.”
 
Mia: “Ma tean… Aga ma uurin välja, kus koolis ta käib ja lähen samasse kooli. Siis saame hakata pulmaplaani pidama!”
Laupäeva hommik. Mina põõnan veel, aga kõik teised on juba ammu üleval.
 
Iris palub, et Mia minu ka üles ajaks.
 
Mia tulebki. Pomisen läbi une, et ma pea-aegu juba varsti ärkangi ja et lastagu mul vähemalt viis minutit veel magada.
 
Mia läheb tagasi elutuppa ja laiutab käsi: “Noh, mis sa kostad. Vanamees tahtis veel viit minutit!”
Hommik. Iko lippab ihualasti ringi.
 
Iris: “Iko, pane midagi selga! Kasvõi hommikumantel.”
 
Mia: “Kui sa hommikumantlit ei taha, siis sa võid oma töömehevesti (kollane helkurvest) ka panna.”