Augustis olin töölt puhkusel. Kuna see tähendas paratamatult ka oluliselt vähemat ühistranspordi kasutust, jäi ka loetud raamatute hulk madalaks – täpselt 5.
Ühtegi ingliskeelset teost seekord kätte ei võtnud.
Augustis olin töölt puhkusel. Kuna see tähendas paratamatult ka oluliselt vähemat ühistranspordi kasutust, jäi ka loetud raamatute hulk madalaks – täpselt 5.
Ühtegi ingliskeelset teost seekord kätte ei võtnud.
Tegelikult võib öelda, et juulis ma suurt ei lugenudki. Läbi sai näritud vaid ühest raamatust.
Tõsi, tegu oli ingliskeelse teosega, mispuhul otsisin kõigi tundmatute sõnade tähendused välja. Ning selliseid sõnu oli üllatavalt palju…
Juunikuu oli lugemuse osas maiga üsna sarnane – ka juunis sai läbi loetud 6 raamatut. Käesoleval aastal kokku olen seega lugenud 44 raamatut.
Niivõrd vähestel raamatutel on tegelikult kaks põhjust:
Ka maikuus sai läbi loetud üsna vähe raamatuid – ainult 6. Käesoleval aastal kokku olen seega lugenud 38 raamatut.
Samuti alustasin mais Väino Ilusa raamatut “Endamisi ja unes”. See varastati mul aga Barcelonas puhkusel olles ära, nii et kahjuks jäi see määramata ajaks pooleli.
Otsustasin aga, et loen iga kuu läbi ka mõne võõrkeelse raamatu. Hetkel on valikus küll ainult inglise keel, aga mine tea, ehk liigun varsti ka vene ja/või hispaania keele peale.
Ingliskeelseid teoseid sattus maikuusse aga kaks – üks Batmani koomiksiraamat ning Isaac Aimovi lühijuttude ja esseede kogu.
Aprillis lugesin tavapärasest vähem – vaid 5 raamatut. Käesoleval aastal kokku olen seega lugenud 32 raamatut.
Tõsi, nende viie raamatu seas oli üks õpik (Tõnu Lehtla “Robotitehnika”), millest läbi närimine võtab alati veidi rohkem aega kui ilukirjandusest. Samuti sai loetud selle aasta siiani kõige paksem raamat – Agatha Christie “Minu elu lugu” (600 lk).
Märtsikuus juhtus kuidagi nii, et lugesin peamiselt uuemat kirjandust. “Süüdlaseks” on tegelikult ilmselt see, et mitmed raamatud, millest huvitatud olin, tulid Raamatuvahetuses saadavale.
Kokku sai loetud 11 raamatut, neist 2 ostsin, 5 tulid Raamatuvahetusest ning 4 riiulilt.
Plirts-plärts käes on märts ja on paras teha kokkuvõte aasta esimese kahe kuu suurematest lugemiselamustest.
Lapsena lugesin ma väga palju raamatuid. 2-3 raamatut päevas ei olnud sugugi haruldane. Ja mitte ainult lasteraamatud, ikka kõik, mis kätte juhtus.
Täiskasvanuna jäi aga lugemine mitmeteks aastateks soiku. Pidevalt tundus, et selleks pole aega. Lugesin vaid erialast kirjandust – olgu siis kooli või tööga seotut. Ilukirjandus tundus liiga “lihtne”, et sellele oma aega kulutada.
Ühel hetkel avastasin aga, et sulg ei jookse enam nobedalt ning kirjalik väljendusoskus on tõsiselt mandunud. Et seda parandada, pöörasin eelmise aasta alguses taas pilgu ilukirjanduse poole.