Mia: “Kunagi, kui ma olin neljane, üritasin ma kiviga ämblikuvõrku katki visata. Aga see ei õnnestunud.”
Iris: “Miks siis?”
Mia: “Ma ei tea, ma viskasin vist valele poole.”
Mia: “Ma söön kaera, et ma jõuaksin lugeda. Hobune vajab kaera!”
Minu arust on tore, et lastel on välja kujunenud oma lemmikfraasid või parasiitütlused.
Kui Iko teeb mingit pättust – jonnib, sodib, ei kuula sõna vms – ja talt küsida, et miks ta seda tegi, vastab ta: “Sest… Vaja!”
Kui Miale rääkida midagi, millest ta hästi aru ei saa, vuristab ta: “Ma ei saanud praegu aru, aga kui kooli lähen, siis [räägid uuesti]. Eks?”
Mia: “Teil on ikka vedanud, et teil meiesugused lapsed on. Kui teil meid ei oleks, siis oleksite vist küll nii õnnetud, et jooksite kogu aeg alkoholi. Te oleksite täitsa joodikud siis!”
Lugemiselamused: November 2017
Novembris läks lugemisega jälle rahulikult – läbi sai loetud vaid 4 raamatut. Kokku olen sel aastal lugenud seega 68 raamatut ja tuleb tõdeda, et aasta algul püstitatud saja raamatu eesmärk jääb täitmata.
Sedapuhku tulid kõik raamatud riiulilt. Ja see seletab ka seda, et ühtki uuemat raamatut mulle kätte ei juhtunud. Aga päris vanu ka mitte. Vanim oli välja antud 1964. aastal, uusim 1991. aastal.
Mia: “Minu hüüdnimi on Aim. See on nagu jumal, ainult et natuke lühem ja teistsugusem.”
Istume tantsufestivalil enne esinemist kohvikus.
Tahan, et Mia istuks rühmakaaslaste lauda ümber, et saaksin siis ise korra õues käia. Seal on aga ainult poisid.
Mia: “Okei. Aga teeme nii, et kõnnime nagu lihtsalt sealt lauast mööda. Ja siis poeme laua alla ja ronime märkamatult toolidele.”
Mia joonistab, mis hindeid ta “koolis” sai. Pildil on numbrid, naerunäod, hari, kahvel, süda…
Mia: “See kahvel on torkimise tunni eest. Seal meid torgitakse kahvlitega. Aga mul ei jäänud mingit märkigi, isegi verd ei jooksnud!”
/…/
Mia: “Südame sain ma musitamistunnis.”
Mina: “Mis tund see musitamistund on?”
Mia: “Noh, see on see tund, kus sa saad aru, kas oled abiellumiseks valmis. Ja kellega.”
Mia: “Ma olen nii tubli, et ma võiksin tegelikult ise emme olla. Ja emme oleks siis meie õde. Aga tööl käiks ikka emme. Ja ütleks, milline pesu on hele. Ja natuke aitaks süüa ka teha. Aga kõike muud teeksin mina.”
Tänase meestepäeva puhul uuris Iris lastelt, mis loomad need mehed siis on.
KES ON MEES?
Iko: “Emme”
Mia: “Poiss on mees”
Iko: “Issi on härrasmees.”
Mia: “Inimene, isa.”
MILLISEID MEHI ON?
Mia: “Liblikamees, lillemees, nõudemees.”
MIDA MEHED TEEVAD?
Iko: “Tööd, kallistavad.”
Mia: “Teevad tööd, armastavad naisi, teevad musi, abielluvad naistega, puhkavad, magavad, käivad suitsul ja vetsus.”
MILLISED MEHED ON, KUIDAS NAD VÄLJA NÄEVAD?
Iko: “Punane, karvane.”
Mia: “Ilusad, kenad, siledad.”
Iris: “Siledad?”
Mia: Issi on küll meil ju natuke sile.”
MILLISED VEEL MEHED ON?
Mia: “Pruunid, valged, prillidega, lühikeste juustega ja paksud.”
MIKS MEILE MEHI VAJA ON?
Mia: “Selle pärast, et nad on naistele väga kallid ja naised armastavad neid väga!”