Sõidame Miaga bussis.

Mia: “Tegelikult jäävad bussid ka vanaks, nagu inimesedki. Alguses on nad tõuksid, siis jalgrattad. Kui nad on suuremad, noh, juba koolibussid, siis on nad autod. Ja kui täiskasvanuks saavad, siis saavad neist bussid. Lõpuks jäävad nad vanaks ja surevad ära.”

Ma küll ei tee kodus (eriti) süüa, ent kuidagi läks jutt sellele, et ma olen peakokk.
 
Mina: “Peacock peaks tegelikult mingi lind ka olema…”
 
Mia: “Jaa, ma tean. Paabulind.”
 
Mina: “Ohoh, ongi. Kust sa tead?”
 
Mia: “Mul pea koguaeg töötab. Süda ka. Ei, tegelikult, südamest ei tasu üldse rääkidagi!”

Ajendatuna saatest “Suure tähe väike täht” küsib Iris Mialt: “Mia, milline on emme kõige halvem harjumus?”

Mia: “Mis see halb harjumus on?”

Iris: “Noh, see on mingi paha asi, mida keegi on harjunud tegema, aga mis pole hea. Issi kõige halvem harjumus on näiteks see, et ta suitsetab. Aga mis on emme kõige halvem harjumus?”

Mia: “Laste piinamine.”

Värviraamat: Meie 2016

Jõuludel tahtsin teha perele lisaks tavalisele nännile mingit veidi erilisemat kingitust. Kuna Mia on väga suur värviraamatute fänn, otsustasin teha meie oma värviraamatu, kus oleks igast möödunud aasta kuust mõni pilt. See on korraga nii tore mälestus kui ka praktiline kingitus – ühel nelja-aastasel ei ole värviraamatuid kunagi liiga palju. :)

Jõuludest on nüüd küll omajagu aega möödas. Tahtsin juba varem selleteemalist postitust teha, aga pole nagu mahti saanud. Nüüd siis sain.

Continue reading Värviraamat: Meie 2016

Täna läksime teisele sünnipäevale.

Iris: “Mia, kas sa oled otsustanud, mis sa selga panna tahad?”

Mia lesib diivanil, arutleb: “Äkki peaks ikka roosa sädeleva seeliku panema? Eile panin printsessi kleidi ja kõik poisid hakkasid kohe taga ajama…”

Ohkab sügavalt ja jätkab: “Oleksin pidanud teadma, et poistele need printsessid ikka nii väga meeldivad…”