Jooksuaasta 2016, minu teine maraton ja esimene päris treening

Kuigi aastavahetusest on nüüd juba omajagu aega möödas, võtan lõpuks ka oma eelmise jooksuaasta kokku. Ja eks tegelikult ole kirjutada muustki – jaanuari lõpus läbisin oma teise maratoni ning sel nädalal osalesin oma esimeses treeningus, kus treeneriks ei olnud mitte robot vaid inimene.

Continue reading Jooksuaasta 2016, minu teine maraton ja esimene päris treening

Käisime Miaga täna kinos Lego Batmani filmi vaatamas.

Liikusime saali poole, mul käes minu hiiglaslik popcorn, Mia väiksem popcorn, minu Coca-Cola, Mia kõrremahl ja Mia kombe. Ühesõnaga, olin üsna asjade all lookas.

Mia: “Issi, sa oled ikka täielik kloun. Tsirkus ootab, härra kloun!”

Lugemisaasta 2016

Lapsena lugesin ma väga palju raamatuid. 2-3 raamatut päevas ei olnud sugugi haruldane. Ja mitte ainult lasteraamatud, ikka kõik, mis kätte juhtus.

Täiskasvanuna jäi aga lugemine mitmeteks aastateks soiku. Pidevalt tundus, et selleks pole aega. Lugesin vaid erialast kirjandust – olgu siis kooli või tööga seotut. Ilukirjandus tundus liiga “lihtne”, et sellele oma aega kulutada.

Ühel hetkel avastasin aga, et sulg ei jookse enam nobedalt ning kirjalik väljendusoskus on tõsiselt mandunud. Et seda parandada, pöörasin eelmise aasta alguses taas pilgu ilukirjanduse poole.

Continue reading Lugemisaasta 2016

Mial on lemmik nukk, mille ta sai siis, kui Iko sündis. See on tema tita.

Alguses oli ta nimi Janelle (lastehoiu sõbranna järgi), siis Bella (Bullerby laste järgi). Nüüd on ta kodus Okasroosike ja lasteaias Bella.

Mina: “Aga miks Okasroosikesel kodus ja lasteaias erinevad nimed on?”

Mia: “Vaata, kui mulle lasteaias öeldakse, et ma ta nime kirjutaksin, siis BELA ma oskan kirjutada. Aga kodus saate teie mind aidata.”