Plirts-plärts käes on märts ja on paras teha kokkuvõte aasta esimese kahe kuu suurematest lugemiselamustest.
Jooksuaasta 2016, minu teine maraton ja esimene päris treening
Kuigi aastavahetusest on nüüd juba omajagu aega möödas, võtan lõpuks ka oma eelmise jooksuaasta kokku. Ja eks tegelikult ole kirjutada muustki – jaanuari lõpus läbisin oma teise maratoni ning sel nädalal osalesin oma esimeses treeningus, kus treeneriks ei olnud mitte robot vaid inimene.
Continue reading Jooksuaasta 2016, minu teine maraton ja esimene päris treening
Käisime Miaga täna kinos Lego Batmani filmi vaatamas.
Liikusime saali poole, mul käes minu hiiglaslik popcorn, Mia väiksem popcorn, minu Coca-Cola, Mia kõrremahl ja Mia kombe. Ühesõnaga, olin üsna asjade all lookas.
Mia: “Issi, sa oled ikka täielik kloun. Tsirkus ootab, härra kloun!”
Tegime Miaga sipelgatele linna. Et kui nad üles ärkavad, on neil kuhugi minna.
Mia: “Teeme pilti ja näitame emmele ka. Emme on kindlasti üllatunud, et selline vanamees ikka veel oskab.”
Lootsin saada tasuta kleepse, aga sain tüssu
Paar nädalat tagasi potsatas minu e-postkasti tore pakkumine. Tavaliselt ma spämmile ei reageeri, ent seekord otsustasin siiski härjal sarvist haarata ning pakkumisega kaasa minna.
Continue reading Lootsin saada tasuta kleepse, aga sain tüssu
Lugemisaasta 2016
Lapsena lugesin ma väga palju raamatuid. 2-3 raamatut päevas ei olnud sugugi haruldane. Ja mitte ainult lasteraamatud, ikka kõik, mis kätte juhtus.
Täiskasvanuna jäi aga lugemine mitmeteks aastateks soiku. Pidevalt tundus, et selleks pole aega. Lugesin vaid erialast kirjandust – olgu siis kooli või tööga seotut. Ilukirjandus tundus liiga “lihtne”, et sellele oma aega kulutada.
Ühel hetkel avastasin aga, et sulg ei jookse enam nobedalt ning kirjalik väljendusoskus on tõsiselt mandunud. Et seda parandada, pöörasin eelmise aasta alguses taas pilgu ilukirjanduse poole.
Iris laulab Miale: “Kes elab metsa sees? /…/ Mis maksab saiapäts.
/…/ Kolm hästi pikka paid…”
Mia, täiesti siiralt: “Kas nad sel ajal ei teadnud rahast midagi?”
Mia ja onu Mihkel seletavad midagi.
Mihkel: “Mia, kus su kombed on?”
Iko kuuleb seda pealt, tatsab rõõmsal sammul nagi juurde ning sikutab Mia kombekat.
Mial on lemmik nukk, mille ta sai siis, kui Iko sündis. See on tema tita.
Alguses oli ta nimi Janelle (lastehoiu sõbranna järgi), siis Bella (Bullerby laste järgi). Nüüd on ta kodus Okasroosike ja lasteaias Bella.
Mina: “Aga miks Okasroosikesel kodus ja lasteaias erinevad nimed on?”
Mia: “Vaata, kui mulle lasteaias öeldakse, et ma ta nime kirjutaksin, siis BELA ma oskan kirjutada. Aga kodus saate teie mind aidata.”
Piparkoogiloss: Elsa jääpalee – TEHTUD
Meie 2017 saabus piparkoogilossi meisterdades. Alustasime umbes kella kaheksa-üheksa paiku õhtul (kui Iko oli magama läinud) ning lõpetasime kell kaks öösel. Aga tehtud ta sai ja kuigi ma seda ise ütlen, on tulemus igati uhke. :)