Mia kaotas oma telefoni ära. Ja mis veel kõige parem – ta oli selle ka välja lülitanud, nii et ei saanud ei helistada ega positsioneerida.
 
Mina: “Miks sa üldse oma telefoni välja lülitasid?”
 
Mia: “Mingi võõras number helistas mulle ja ma ei tahtnud, et ta tunni ajal uuesti helistaks…”
 
Mina: “Miks mingid võõrad numbrid sulle üldse helistavad?”
 
Mia: “Ma ei tea…”
 
Mina: “Kas varem on ka võõrastelt numbritelt helistatud?”
 
Mia: “Mõnikord…”
 
Mina: “Kas sina oled ka võõrastele numbritele helistanud?”
 
Mia: “Mõnikord…”
 
Mina: “Miks sa võõrastele numbritele helistad?”
 
Mia: “Noh, ma küsin, et kas neil vett on. Ja kui nad ütlevad, et on, siis ma ütlen, et minge peske jalad puhtaks ja kobige voodisse!”
 
 
Peaks nagu pahandama, aga tegelikult on paganama naljakas….
 
(Ja telefoni leidsime ka Mia koolikotist üles)

Iris tuli koju ja täitis möödapääsmatut kohustust ehk tegi perele süüa.

Iko (5a) jõudis lasteaiast koju, pesi käed, võttis kapist poti ja alustas väga teadlikult pudru keetmist.

Kuna Iris oli juba söögi valmis teinud, palus ta Ikol lõpetada: “Kui sa tingimata putru soovid, siis seda jäi ka hommikust alles.”

Iko jäi endale kindlaks: “Mina tahan just praegu ise putru keeta!”

Iris ei murdunud ja jäi endale veel kindlamaks: “Kohe kindlasti ei hakka sa praegu putru keetma!”

Selle peale läks Iko näost tulipunaseks, valas potist vee ära ja, pott õnnetult käes rippumas, röökis täiest kõrist: “MIS TUNNE SINUL OLEKS, KUI SA TULED KOJU JA SUL EI LUBATA ISEGI SÜÜA TEHA!!!”

Milliseid Tallinna muuseume väikelastega külastada?

 

Kuna minu puhkuse algusele sattus ka koolivaheaeg, võtsin oma lapsed (poiss Iko 5, tüdruk Mia 8) näppu ja seiklesime kümnes Tallinna muuseumis. Päris palju – ja tegelikult oli see otsapidi seotud ka minu praktikaga; tahtsin teada, millised eksponaadid (minu) lapsi paeluvad ja millised mitte.

Continue reading Milliseid Tallinna muuseume väikelastega külastada?

Lugemisaasta 2019

Aina hullemaks läheb – kui eelmise, 2018 aasta võtsin kokku aprillis, siis seekord jõudsin kokkuvõtteni alles oktoobris. Seega väga sisukat postitust siit ilmselt oodata ei tasu – sel aastal on loetud juba pea-aegu sama palju raamatuid, kui eelmisel, nii et eks mälestused kipu tuhmuma ja raamatud omavahel segi minema.

Aga olgu siis nii – kuna ka varasemad aastad said kokku võetud, siis ega ka seda vahele ei saa jätta. Kes soovib meelde tuletada, siis võib julgelt mälu värskendada: 2016, 2017, 2018.

Continue reading Lugemisaasta 2019