Augustikuu on kohe-kohe läbi, nii et on paras aeg vaadata tagasi südasuvesse ning võtta kokku juulis läbi loetud raamatud. Ja peab tõdema, et tegu oli üle pika aja ühe tõeliselt mõnusa lugemiskuuga!
Lugemiselamused – Juuni 2021
Juunikuus hakkasin juba vaikselt tööle nägu näitama. See tähendas loomulikult ka pikki sõite ühistranspordis ning seetõttu oli ka lugemus suurem, kui eelmistel kuudel.
Lugemiselamused – Mai 2021
Maikuu läks endiselt koroona järellainetuses, nii et lugemiseks suurt mahti või kohta endiselt ei olnud. Läbi sai loetud küll kaks korda rohkem kui aprillis (hahaa, kasv 200%, nagu mõni vahva analüütik ütleks), aga reaalsus on see, et läbi lugesin vaid kaks raamatut. Ja needki lasteraamatud, millest ühte olin varemgi juba korduvalt lugenud.
Sätime Irise vana klassivenna juurde külla. Iris värvib ripsmeid.
Mia: “Miks sa silmi värvid? Kas ta ikka teab, et sul lapsed on?!”
Lugemiselamused – Aprill 2021
Et kõik päris ausalt ära rääkida, tuleb tunnistada, et aprill oli mu viimase kuue aasta kõige nadima lugemusega kuu.
Lisaks sellele, et polnud pikemaid bussisõite, tegelesin igal vabamal momendil oma lõputööga. Nii et ega neid hetki, mil raamat kätte haarata, väga ei olnudki. Muideks, ka pildil olev kombits on osa minu lõputööst.
Lugemiselamused – Märts 2021
Nagu iga intelligentsem lugeja arvata võib, ei toimunud ka märtsikuus just eriti palju ühistranspordis nühkimist ja seetõttu jäi lugemus ka üsna kasinaks. Siiski, siiski – veebruariga võrreldes lugesin tibanatuke rohkem.
Lugemiselamused – Veebruar 2021
Nagu viimasel ajal kombeks, istusin ka veebruaris kodus selmet ühistranspordis kontakte otsida. Seega ei olnud ka lugemiseks eriti mahti ja minu lugemisvarasse lisandus vaid kaks raamatut. Või tegelikult isegi ainult üks – teist olin juba varemgi lugenud.
Pilguheit grimmeerija lapse argipäeva.
Iko läheb vetsu ja mõne aja pärast kostab sealt arglikult: “Emme, vetsus on kellegi pea…”
Iris satub kergelt ärevussegi – ühtki silikoonpead ei tohiks hetkel nagu pooleli olla. Siis meenub talle, et tõesti jäi vannituppa üks kipspea vedelema.
Enne veel, kui ta jõuab Ikole midagi vastata, hõikab poiss potilt: “Aa, ära muretse, see ei liiguta!”