Kunagi suvel ootasime Miaga bussi.
Peatuse pingil istusid mingid tädikesed.
Mia vaatas neid nukra pilguga ja ütles: “Aga mina tahan ju ka istuda. Mul on ka jalad kanged!”
Ostsime eile Miale üllatusmuna ja ta tegi selle peale oma esimese luuletuse:
Ma loodan, et seal on poni,
mitte mingi suitsukoni
(olime eelnevalt autos rääkinud sellest Prantsusmaa uuest seadusest, et konide maha loopimise eest saab trahvi)