Nagu viimasel ajal kombeks, istusin ka veebruaris kodus selmet ühistranspordis kontakte otsida. Seega ei olnud ka lugemiseks eriti mahti ja minu lugemisvarasse lisandus vaid kaks raamatut. Või tegelikult isegi ainult üks – teist olin juba varemgi lugenud.
Vaatasime lastega video, kus olid piraadid ja piraadilaevad jms toredat.
Mia: “Minu arust on see igav. Mind see ei huvita. Sest mina küll kunagi mereröövliks ei saa!”
Mina: “No aga kui su praegune peika S. otsustab piraadiks hakata, siis saab sinust ju mereröövli naine.”
Mia: “Ma arvan, et selleks ajaks olen ma temast juba tüdinenud ja mul ongi aeg uus mees otsida!”
Pilguheit grimmeerija lapse argipäeva.
Iko läheb vetsu ja mõne aja pärast kostab sealt arglikult: “Emme, vetsus on kellegi pea…”
Iris satub kergelt ärevussegi – ühtki silikoonpead ei tohiks hetkel nagu pooleli olla. Siis meenub talle, et tõesti jäi vannituppa üks kipspea vedelema.
Enne veel, kui ta jõuab Ikole midagi vastata, hõikab poiss potilt: “Aa, ära muretse, see ei liiguta!”
Iko mängib keskendunult legodega, kuni teatab ühel hetkel: “Ma lahkusin lasteaiast. Ma ütlesin kolm korda: “Ma lahkun sinust!” Kui sellest juba naisele piisab, siis lasteaiale kindlasti!”
Selgituseks – islamimaades kehtivate šariaadiseaduste järgi võib mees naisest lahutada öeldes või kirjutades kolm korda sõnad “Ma lahutan sinust”.
Lugemiselamused – Jaanuar 2021
Tavalistel aastatel tähistab jaanuar uut algust ja uusi lubadusi. Teate ju küll: “Käin trennis! Hakkan tervislikuks! Jätan suitsetamise/joomise/mingi muu halva harjumuse maha!” ja nii edasi. Ja muidugi ka “Loen rohkem!”
Kuna möödunud koroona-aasta oli pigem üks kulgemine, siis aasta alguses mingiteks lubadusteks küll mahti ei olnud. Tuleb lihtsalt loota, et uus aasta tuleb veidigi parem kui eelmine – õnneks minul isiklikult midagi hullu ei ole, aga jube kopp on ees küll, kui ausalt öelda.
Aga – kuna ma mingeid lubadusi ei andnud, siis ei saanud ma ka neid murda. Ja selle pärast, et jaanuaris võrdlemisi vähe lugesin, end pahasti ei tunne. Hea, et üldse lugemiseks aega leidsin!
Lugemisaasta 2020
Möödunud 2020 aasta oli vist pea igas mõttes ääretult kaootiline. Erandiks ei olnud siin ka minu lugemus – seegi oli kõikuv, nagu pähklikoorest laevuke tormisel merel. Sekka sattus nii tublisid (9 raamatut, 2153 lehekülge) kui ka olematuid (vaid 1 raamat, 256 lehekülge) kuid.
Ei tea, kes mõtles välja selle, et koroona tõttu kodus istudes on aega rohkem. Pigem vastupidi – tööpäeva piirid kipuvad hägustuma, lapsed vajavad kantseldamist/kodukoolitamist ning eks ka kodus leidu alati midagi, mida teha.
Kuigi loetud sai oluliselt vähem, kui eelnevatel aastatel, ei saa 2020 (vähemalt loetud raamatute mõistes) halvaks kuuks lugeda. Sekka sattus ikka üsna mitmeid pärleid ning avastasin enda jaoks nii mõnegi uue lemmikraamatu.
Lugemiselamused – Detsember 2020
Ei saa just öelda, et ma ka detsembrikuus palju lugeda oleks jõudnud – see aasta on üldse olnud väga kõikuv, kus suure lugemusega kuud vahelduvad väga nadidega. Aga kolm raamatut ja 897 lehekülge on 2020 mõistes täitsa okei tulemus. Selline keskmine, ma ütleks.
Iko mängib vanameest – käib küürus ja komberdab.
Björn: “Kui vana mees sa oled?”
Iko: “No mina olen ikka väga vana!”
Björn: “Aga kui vana täpselt?”
Iko: “No… Üle kahekümne!”
Hakkame naerma.
Iko täpsustab: “Kaksteist aastat üle kahekümne!”
Paneme e-poe tellimust kokku ja muuhulgas arutame ka, millist liha jõululauale osta.
Iko: “Ostame jäneseliha!”
Meie: “Jäneseliha? Miks?”
Iko: “No siis me teame, mis meid ees ootab, kui Vilbur vanaks jääb!”
(Vilbur on meie jänes, pildil)
Mia jonnib jälle toidu kallal; ei taha seda maitsmatagi süüa: “See on vastik!”
Iko, päris pahaselt kohe: “Mia, mõtle ka, mida sa räägid! See kana ohverdas ennast sinu pärast! Mõtle, kuidas ta ennast tundma peaks, kui sa ütled, ta ta on vastik!”